Vandaalid rüüstasid Kalevi-Liiva holokaustiohvrite memoriaali (6)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei.
Politsei. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Vandaalid rüüstasid Harjumaal Jõelähtme vallas Kalevi-Liival asuvat holokaustiohvrite memoriaali ning joonistasid mälestuskividele haakriste, politsei sai teate memoriaali sodimise ja lõhkumise kohta eile õhtul kella 22.30 paiku.

Mälestuspaika jõudnud politseinikud leidsid eest soditud mälestuskivid, laiali oli loobitud küünlaid ning lõhutud lillepotte.

«Tegemist on väga kahetsusväärse juhtumiga. Sõja ajal hukatud ohvrite mälestuseks paigaldatud mälestusmärgid väärivad austust. Teeme omalt poolt kõik, et välja selgitada inimesed, kes antud teo toime panid, sest sellisele käitumisele ei ole mitte mingit õigustust,» lausus operatiivjuht Urmas Krull.

«Kõigil kellel on infot võimalikke memoriaalide rüvetajate kohta, palume sellest teada anda häirekeskuse numbril 112,» lausus Krull.

Juhtunu asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku paragrahvi tunnustel, mis käsitleb surnu mälestuse teotamist. Kohus võib sellise teo eest karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Juudikogukond nimetas memoriaali rüvetamist provokatsiooniks

Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson nimetas memoriaali rüvetamist taasiseseisvumispäevale ajastatud provokatsiooniks.

«Olen vapustanud ja nördinud. Ma ei saa kutsuda inimesteks neid natsilembelisi, kes on niisuguse jõhkruse ja vihaga ründavad süütute ohvrite mälestust,» ütles kolmapäeval memoriaali külastanud Eesti Juudi Kogukonna esinaine Alla Jakobson.

«Eestis on alati suhtutud suure lugupidamise ja austusega surnute mälestusse, vaatamata rahvusest. Eesti elanik ei saa nii käituda, seepärast olen kindel, et memoriaali rüvetasid need, kes vihkavad Eestit ja seda tuleb pidada ka Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aastapäevaks ajastatud provokatsiooniks,» sõnas Jakobson.

Jakobsoni sõnul ootab juudi kogukond ja Eesti avalikkus, et politsei teeb kõik võimaliku vandaalide tabamiseks. «See, et Eestis on inimesi, kes ei mõista ajalugu ja ei varja oma vaimustust natsismist, näitab, et ajaloo õppetundides holokaustist kas ei räägitud või anti sellele vale tõlgendust. Kui me ei räägi tõtt oma ajaloo tumedamatest lehekülgedest, siis mis tulevik meid ees ootab?» sõnas Jakobson.

Jakobson avaldas tänu kohalikule abielupaarile, et memoriaali rüvetamise avastas, ning sellest politseile, vallavalitsusele ja Eesti Juudi Kogukonnale teada andis.

1942-1943 aastatel hukati Kalevi-Liival Saksamaalt, Poolast ja Tšehhoslovakkiast toodud juute ning juudi vange Jägala koonduslaagrist. Siin tapeti ka mustlaseid ja eesti ning vene sõjavange. Erinevatel andmetel tapeti Kalevi-Liival üle 2000 inimest. Esimene mälestussammas püstitati 1965. aastal. 2002 aastal avati mälestuskivi hukatud juutidele koos infotahvliga ning 2007.aastal püstitati Kalevi-Liivale mälestuskivi holokaustis tapetud mustlastele.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles