Välisdoktorantide sissetulek tõuseb keskmise netopalgani

Sander Punamäe
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha. Foto on illustratiivne.
Raha. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas tegutsev Sihtasutus Archimedes hakkab alates septembrist maksma parimatele Eesti ülikoolides õppivatele välisdoktorantidele lisaks doktoranditoetusele 440 euro suurust doktorandistipendiumi, mis tõstab doktorantide sissetuleku 1100 euroni kuus.

Kokku hakkavad Dora Pluss programmi raames Eesti ülikoolides õppivad välisdoktorandid saama sama suurt igakuist toetust kui Eesti parimad doktorandid, suurendades nii nende huvi Eestis õppida ning tagades õpingute õigeaegse lõpetamise. Kõrgemat toetust hakkavad saama nii 50 Eestis juba õpinguid alustanud välisdoktoranti kui 46 doktoranti, kes alustavad õpinguid sellel õppeaastal.

Sihtasutuse Archimedes juhatuse liikme Hanno Tombergi sõnul on oluline, et välisdoktorantidele oleks tagatud õpinguteks kohalike doktorantidega samaväärsed tingimused. Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool võtsid juba varem vastu otsuse võtta vastu ainult doktorandid, kellele suudetakse tagada 1100 euro suurune sissetulek kuus.

«Naaberiikidega võrdsem sissetulek muudab Eestis doktorikraadi omandamise atraktiivsemaks ning võimaldab doktorantidel täielikult õpingutele pühenduda ja õigeaegselt lõpetada,» seisis pressiteates.

Dora Pluss tegevusi viib ellu SA Archimedes koos Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti kõrgkoolidega. 

Dora Pluss programmi tegevjuht Katrin Kiisler tõi välja, et riiklike toetuste eesmärk peaks olema elamiseks vajaliku sissetuleku tagamine kõigile Eesti ülikoolide doktorantidele. Ta rõhutas, et välisdoktorantide lisandumine on tähtis, sest Eesti enda üliõpilaste, sealhulgas doktorantide arv on viimasel ajal kiirelt langenud, millel on otsene mõju meie ülikoolide jätkusuutlikkusele ja kaugem mõju teadusmahuka majanduse arengule.

«Teadmispõhisele majandusele ülemineku eelduseks on kõrgelt haritud teadlaste ja inseneride kasvu jätkumine, mis täna on ilma välisdoktorantide kaasamiseta raske,» lisas Kiisler.

Dora Pluss on Euroopa Liidu struktuuritoetustest rahastatud meede, mille eesmärk on muuta Eesti õppimise ja teadustöö tegemise kohana tuntumaks ning kõrgkoolide poolt pakutav haridus rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles