Paldiski saab teistsorti elektrijaama

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakri poolsaar.
Pakri poolsaar. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Paldiskisse planeeritakse 500-megavatist pumphüdroakumulatsioonijaama, mis võib ehitamiseks vajalikud kooskõlastused saada 2020. aasta alguseks, loodab 350 miljoni eurose projekti eestvedaja Peep Siitam Energiasalv Pakri OÜ-st.

Energiasalv OÜ alustas keerulise nimega pumphüdroakumulatsioonijaama projekti arendamisega juba möödunud kümnendi lõpus. Loe varasemat artiklit Postimehest siit.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Paldiski linnas Pallase piirkond 16 ja 18 kinnistutele pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama rajamise kavandamine elektritootmise ja selle tasakaalustamise eesmärgil. Plaanitava elektrijaama koguvõimsus on kuni 500 megavatti – võrdluseks, augusti alguses võttis Eesti Energia ehitajalt üle 600 miljonit eurot maksnud Auvere elektrijaama, mille võimsus on umbes 300 megavatti.

«Keskkonnamõju strateegilise hindamise avaliku koosoleku käigus nendelt ametkondadelt, kellelt küsiti seisukohti, uusi küsimusi või probleeme ei tõstataud – sisuliselt on õigus, et võib rohelise tee anda, aga asjadel on ikkagi formaalne käik veel ees,» ütles Energiasalv Pakri juhatuse liige Peep Siitam BNS-ile.

Siitami sõnul on lisaks detailplaneeringu ja hoonestusloa kooskõlastustele, mis on lõpusirgel, vaja teha veel üks ring: ehitusloa taotlus ja seejärel veel kord keskkonnamõju strateegilise hindamine koos kõigi nende protseduuridega, mis on korra juba läbi tehtud.

«Meie parima teadmise ja soovide kohaselt loodame ideaaljuhul, et järgmise ehk 2019. aasta lõpuks oleks see protsess läbi käidud. Me loodame, et umbes 2020. aasta alguses saame ehitusloa, mille taotlemisega paralleelselt otsime strateegilisi investoreid, kes on taolise infrastruktuuri rajamisest huvitatud,» ütles Siitam.

Detailplaneeringu kohaselt on ligikaudu 575 meetri sügavusele kristalse aluskorra kivimi massiivi ette nähtud rajada mahutid, millesse Pakri lahte kavandatavast veehaardest suunatakse turbiinidesse merevesi ja toodetakse seeläbi elektrienergiat. Lisaks määrab detailplaneering täiendavad tehnovõrkude trasside rajamise võimalused ja tingimused: alale kavandatakse toodetava ja tarbitava elektrienergia ülekandmiseks 330-kilovoldine alajaam ja trassikoridori asukoht selle ühendamiseks olemasoleva Paldiski keskalajaamaga.

Siitam märkis, et paralleelselt kõigi formaalsete asjadega, mis tema hinnangul on päris hästi edenenud, on pumphüdroakumulatsioonijaama rajamist soodustanud elektrituru avamine. «Täna näeme reaalsuses asju, mida me 7-8 aastat tagasi prognoosisime, see loob kindlust, et turg areneb nii, nagu me eeldanud oleme.»

Energiasalv Pakri poolt rajatava jaama arendamisel on strateegiliseks partneriks muuhulgas Alexela kontsern, kolmandik ettevõttest kuulub ka Nelja Energia suuromanikule, Norra Buskerudi maakonna ettevõttele Vardar AS-ile.

Alexela Groupi juhatuse liige Marti Hääl ütles mullu Postimehele, et ehitus kestab umbes kaheksa aastat, millest kaevandamine kuus aastat. Jaama ehitusel peaks tööd saama ligikaudu 300 inimest. Hääl lisas, et projekt on oluline nii Eesti energiaturu kui ka energiakontserni enda jaoks.

«Kuna Eesti liigub järjest enam taastuvenergia kasutamise ja Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerimise suunas, siis ilma kompensatsioonivõimsuse ja tipukoormuse olemasoluta, mida see jaam pakub, pole see võimalik,» ütles Hääl toona.

Varem plaanis Energiasalv OÜ rajada elektrijaama Jõelähtme valda Muugale, kuid ettevõtjad jõudsid pärast kaheksa aasta pikkuseks veninud läbirääkimisi seisukohale, et detailplaneeringu protsessi ja sellele järgnevate loamenetluste edukas läbimine seal on ebatõenäoline.

Pumphüdroelektrijaama rajamise võimalust on kaalunud ka Eesti Energia, mille hinnangul võiks jaama rajada Estonia kaevandusse pärast selle sulgemist.

«Kaalume võimalust rajada praeguse Estonia kaevanduse territooriumile tulevikus pumphüdroelektrijaam. Näeme, et pumphüdro aitaks Eesti elektrisüsteemil Venemaa ühendelektrisüsteemist desünkroniseerimisel sagedustooteid pakkuda,» ütles Eesti Energia projektidirektor Veljo Aleksandrov möödunud aasta oktoobris BNS-ile.

Kuivõrd Estonia kaevanduses jätkub kaevandatavat põlevkivi veel kümmekonnaks aastat, siis on ka pumphüdroelektrijaama projekt võimalik alles kaugemas tulevikus. «Projekt on alles uuringute faasis ja jaama võimalikust valmimisest saame rääkida kõige varem järgmise kümnendi keskpaigas. Ehitama saaks hakata alles peale projektis vajalike uuringute, analüüside ja planeeringu teostamist,» lisas Aleksandrov.

Hüdroakumulatsioonijaama tööpõhimõtteks on merevee üles-alla liigutamine maa-aluses veereservuaaris – kui elektrit on palju, siis pumbatakse vesi ülemisse reservuaari, kui vähe, siis lastakse ülemisest reservuaarist vesi välja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles