Fotod: elajaliku tapja ja sarivägistaja kohtuistungil annavad tunnistusi kannatanud

Karel Reisenbuk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Harju maakohtus jätkub täna kohtuprotsess mehe üle, keda süüdistatakse mõrvas, vägistamises ning röövimises. Kuna täna astuvad tunnistajapinki kaks kannatanut, kuulutati istung kinniseks.

Eilsel istungil tunnistas Enriko Nurm (endise nimega Aimer Kivimägi) küll enese süüd, kuid selgitas, et oli kuritegude ajal «maatriksi» mõju all. Menufilmist «Matrix» tuntud aju kontrollivast virtuaalmaailmast kirjutas Nurm ka enne võikaid kuritegusid enda sotsiaalmeedias. Kaks päeva pärast jõhkraid tegusid, kirjeldas süüalune Facebookis, kuidas «maatriks» teda ning tema poega jõhkralt mõjutab ja piinab.

«Tehakse meiega mida tahetakse jne ja ära tapma alates 2006, 2007, 2009 ja eriti alates 2014. aastast, kuni siiamaani… Sellepärast, et seda ei lõpetata ära – hakkasin ma 12.11.2017 aasta õhtul lihtsalt väga jõhkralt kõigile vastu tegema – röövima –vägistama-tapma jne. Siin ei ole enam minu jaoks vahet – nemad teevad Maatriksi kaudu salaja ja päriselus kavalalt, et mitte keegi aru ei saaks ja ka otseselt, siis mina teen seda päriselus, sest minu käes ei ole Maatriksi võimu…,» kirjutas Nurm toona sotsiaalmeedias.

Ehkki selline jutt kõlab igale täiemõistuslikule inimesele vaimuhaige inimese luuluna, on süüdistatavale tehtud kõige kõrgetasemelisem kohtupsühhiaatriline kompleksekspertiis, mille järgi on Nurm süüdiv ning sai kuritegude ajal väga hästi aru oma tegevusest.

39-aastasele Enriko Nurmele on esitatud süüdistus 1972. aastal sündinud mehe mõrvas, kahe naise vägistamises ning röövimises.

Põhja ringkonnaprokuratuuri süüdistuse järgi pandi kõik kuriteod toime kolmel päeval eelmise aasta novembris.

12. novembril kella 18.30 paiku ründas ta süüdistuse järgi Tallinnas Hipodroomi läheduses asuva metsatuka ääres ühte naist, lohistas ta metsatuka poole, kus jätkas naise peksmist, seejärel röövis ta naiselt mobiiltelefoni, dokumente ja pangakaardi, vägistas teda ning põgenes. Hiljem selgus, et seejärel oli ta läinud pangaautomaadi juurde ja võtnud kannatanu pangakaarti kasutades välja 600 eurot.

Ööl vastu 13. novembrit ründas ta järgmist naist Koplis asuvate garaažide juures. «Süüdistatava käitumismuster oli ka seekord sama. Õnneks kuulis naise karjeid üks mees, kes tormas appi. Tänu sellele jäi kuritegu lõpule viimata, süüdistatav põgenes sündmuskohalt,» kommenteeris kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Natalia Miilvee.

15. novembril läks süüdistatav tuttava mehe juurde, kellelt röövis pangakaardi ning seejärel tappis ta piinaval viisil. «On tuvastatud, et meest on korduvalt löödud noaga selga, kõhtu ja kaela. Lisaks olid ohvril noaga välja torgatud mõlemad silmad. Kogutud andmed viitavad sellele, et tapmise motiiv oli soov kasutada ohvri maja elamiseks,» rääkis prokurör.

Uurimisversiooni järgi kavatses mees pärast mõrva röövitud pangakaardiga raha välja võtta. «Selleks ajaks olid politseinikud talle jälile saanud ning mees peeti kahtlustatavana kinni samas piirkonnas pärast majast lahkumist,» ütles Miilvee. «Kinnipidamisel sõnas aga mees, et oli teel baari või poodi, et järgmine tapmine toime panna,» lisas prokurör.

Seksmaniaki paturegister on kirju

2015. aastal otsustas praegune Enriko Nurm (39) vahetada nime. Varasema nimega Aimer Kivimägi mõisteti 2006. aastal süüdi alaealise vägistamises.

Kohus määras mehele kuueaastase vangistuse, kuid lühimenetluse tõttu arvati sellest kolmandik maha. Sellest omakorda pidi ta reaalselt vangis olema viis kuud, ülejäänud aeg jäi tingimisi katseajaga.

Juba kolm aastat hiljem jätkas mees aga oma tegudega ning ta mõisteti uuesti süüdi vägistamises. Ka siis sai Kivimägi karistuse lühimenetluse korras ehk seitsmeaastasest vangistusest arvestati kolmandik maha. Kaks korda vägistamises süüdi mõistetud mees pidi vangi minema neljaks aastaks ja kaheksaks kuuks.

Vahepealsetesse aastatesse jääb veel mitu süüdimõistvat kohtuotsust kehalise väärkohtlemise eest. 2015. aastal nõudis Kivimägi Tartu vanglalt kahjutasu summas 20 192 eurot. «Kaebaja hinnangul on kahju tekkinud tema kinnipidamise tõttu Tartu vanglas inimväärikust alandavates tingimustes,» seisab kohtuotsuses. Kohus vangi kaebust siiski ei rahuldanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles