/nginx/o/2018/08/23/11307613t1h608a.jpg)
Europarlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul ei tohiks Hirvepargi miiting muutuda ühe partei monopoliks, nagu täna, kui üritusel kõnelevad valdavalt Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) poliitikud.
Tunne Kelam: Hirvepargi miiting ei tohi olla ühe partei monopol (23)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
23. august 2018, 17:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegu kehtib Hirvepargi miitinguga põhimõte «kes ees see mees» ja politseis registreeris ürituse avaliku koosolekuna EKRE. Kuna kõigi teiste parteide tähelepanu oli suunatud kommunismiohvrite memoriaali avamisele ja sellele järgnenud konverentsile, siis teised selleks ei valmistunud,» ütles Kelam Postimehele.
Isamaasse kuuluva Kelami sõnul oleks kõige mõistlikum moodustada erakondadest ja liikumistest ühine töögrupp, mis hakkaks igal aastal korraldama Hirvepargi koosolekut ühiselt.
«Mind huvitab, kas EKRE on ka järgmisel aastal huvitatud selle ürituse korraldamisest, kui valimised on möödas,» lausus Kelam. Ta lisas, et tema ei ole saanud tänase ürituse korraldajatelt kutset osalemiseks.
Sellel aastal on Hirvepargi koosoleku politseis registreerinud EKRE liige Georg Kirsberg. Erakond saatis eile laiali ka pressiteate, milles kutsus kõiki Hirvepargi kõnekoosolekul osalema. EKRE teatel võtavad kõnekoosolekul teiste seas sõna Mart Helme, Henn Põlluaas, Ruuben Kaalep, Urmas Espenberg, Georg Kirsberg ja Tiit Madisson. Nimetatutest ei kuulu EKREsse vaid Tiit Madisson, kes oli 1987. aastal toimunud esimese Hirvepargi miitingu üks eestvedajaid.
Tunne Kelam osales Hirvepargi esimesel miitingul. 23. augustil 1987 Hirvepargis toimunu oli okupeeritud Eestis esimene avalik poliitiline väljaastumine, mis toimus ühel ajal Riia ja Vilniuse koosolekutega. Koosolekul osalejad nõudsid Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolli avalikustamist.
Stalinliku Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov ja tema kolleeg Natsi-Saksamaalt Joachim von Ribbentrop allkirjastasid 23. augustil 1939 pakti, mis jagas Ida-Euroopa kahe riigi vahel. Pakt võimaldas Saksamaal Poolale kallale tungides valla päästa Teise maailmasõja ning jättis Eesti, Läti ja Leedu pooleks sajandiks Nõukogude Liidu okupatsiooni alla.