Lõpuks on nad tagasi kodus

Risto Berendson
, uuriva toimetuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kommunismiohvrite memoriaal
Kommunismiohvrite memoriaal Foto: Andrus Peegel

Neljapäeval sai 91-aastane Laine tütrepoeg Otilt tähtsa telefonikõne. Laine oli juba mõnda aega tagasi tütrelt murelikult uurinud, kas muidu kaugel Venemaal Irkutski oblastis maamullas puhkava Laine isa Jakobi nimi saab ikka Maarjamäele rajatava kommunismiohvrite memoriaali kirja.

Lainele oli see väga tähtis. Ja kui tütrepoeg Ott vanaemale neljapäeval telefonis teatas, et vanaema võib rahul olla – vanavanaisa nimi on memoriaalil üle 22 000 kommunismiohvri hulgas, langes naise südamelt koorem. «Väga hea. Nüüd on mu süda selles asjas rahul,» sõnas ta, manitsedes tütrepoega, et too ikka Maarjamäelt läbi käiks ja asja oma silmaga üle vaataks.

/…/

Kommunismiohvrite memoriaali idee on üle kolme kümnendi vana: esimest korda käis selle 1987. aasta Hirvepargi miitingul välja vabadusvõitleja Lagle Parek. Ent sellele järgnes 24 aastat tegevusetust. Kuni 2011. aastal, mõni aasta pärast Vabadussõja võidusamba valmimist, kerkis teema taas päevakorda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles