Merkel: Jerevan ja Bakuu lahendagu Karabahhi konflikt rahumeelselt

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Angela Merkel.
Angela Merkel. Foto: Emmanuele Contini / imago/Emmanuele Contini / Scanpix

Saksa kantsler Angela Merkel kutsus reedel Armeeniat ja Aserbaidžaani leidma rahumeelset lahendust pikaajalisele territoriaalkonfliktile vaidlusaluse Mägi-Karabahhi piirkonna üle.

«On tähtis, et see konflikt lahendatakse rahumeelselt,» ütles Merkel Jerevanis pressikonverentsil. «Saksamaa on valmis panustama rahumeelse lahenduse leidmisse.»

Mägi-Karabahh on enamasti armeenlastega asustatud endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, mille staatuse üle puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste vahel. Lahingutes hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest ja ala läks Armeenia ja kohalike separatistide kontrolli alla. Aserbaidžaan ja Karabahhi separatistid pole pärast 1994. aasta relvarahulepet kunagi rahulepet sõlminud ning piiriülesed tulevahetused on sagedased.

2016. aasta aprillis leidis aset viimase 20 aasta tõsiseim vägivallapuhang, mis nõudis üle 100 inimelu, mille käigus kasutati raskerelvastust ning mille tulemusena suutsid Aserbaidžaani väed hõivata mõned Armeenia ja selle toetatud separatistide käes olevad alad.

Olukorra lahendamist on siiani üritanud edutult vahendada OSCE Minski rühm, kuhu kuuluvad Aserbaidžaan, Armeenia, Valgevene, Saksamaa, Itaalia, Rootsi, Soome ja Türgi ning kaaseesistujateks on Venemaa, USA ja Prantsusmaa.

Rahvusvaheline kogukond peab Karabahhi endiselt Aserbaidžaani osaks ja ükski riik pole seda iseseisva riigina tunnustanud.

Energiarikas Aserbaidžaan, kelle sõjaline eelarve ületab kogu Armeenia riigieelarve, on korduvalt ähvardanud lahkulöönud piirkond jõuga tagasi võtta. Venemaaga liitlassuhetes Armeenia on tõotanud iga sõjalise rünnaku tagasi lüüa.

Armeenia peaminister Nikol Pašinjan, kes sai mais rahvarevolutsiooni najal võimule, nimetas Saksa kantsleri visiiti ajalooliseks.

Merkel ütles, et tal on hea meel külastada Armeeniat «uute poliitiliste muutuste perioodil». «Me jälgisime sündmusi Armeenias ja sametrevolutsiooni. Me oleme rääkinud meie eelseisvatest suhetest nii kahepoolselt kui ka Euroopa Liidu raamistikus. Meie suhteid on võimalik arendada majandus- ja kultuuri vallas,» sõnas ta.

Kantsler märkis, et teda saadab äridelegatsioon, kes võib tahta arutada Armeenia partneritega erinevaid teemasid. «Samuti tahame teha koostööd IT- ja haridussektorites.»

Merkel alustas Kaukaasia ringreisi neljapäeval Gruusiast ning laupäeval lõpetab ta visiidi külaskäiguga Aserbaidžaani, mida Euroopas nähakse alternatiivse gaasitarnijana Venemaale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles