/nginx/o/2018/08/25/11312844t1hc1a9.jpg)
Lõuna-Aafrika Vabariik kirjeldas USA presidendi Donald Trumpi säutsu, milles too kutsus üles välisministrit uurima maavõõrandamise asjaolusid ja suuremahulist farmerite tapmist kui polariseerivat ja väärinformatsiooni edastavat.
Trump ja LAV tülis valgetelt maa võõrandamise pärast (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trumpi vastuoluline säuts järgnes kolmapäeval konservatiivse meediakanali Fox News saatele, milles saatejuht Tucker Carlson väitis, et Lõuna-Aafrika president Cyril Ramaphosa on hakanud võõrandama maad omaenda kodanikelt ilma kompensatsioonita lihtsalt seetõttu, et nad on vale nahavärviga. Kogu aktsiooni nimetas ta amoraalseks.
I have asked Secretary of State @SecPompeo to closely study the South Africa land and farm seizures and expropriations and the large scale killing of farmers. «South African Government is now seizing land from white farmers.» @TuckerCarlson @FoxNews
— Donald J. Trump (@realDonaldTrump) 23 August 2018
Neljapäeval süüdistas Lõuna-Aafrika Vabariik Ühendriikide presidenti rassiliste lõhede ülespaisutamises. Nad kutsusid vaibale Washingtoni esindaja Lõuna-Aafrikas.
Trumpi säuts oli meeltmööda USA valgetele natsionalistidele, kes aina rohkem võtavad jutupunktina üles Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) ja sealsed maaõigused.
Kõik suured LAVi erakonnad on ühel meelel, et riigis tuleb läbi viia ulatuslik maareform. Praegu on 72 protsenti maast valgete farmerite käes, kuigi kogu riigi elanikkonnast moodustavad valged vaid 8 protsenti.
1. augustil teatas Ramaphosa, et võimulolev Aafrika Rahvuskongress (ANC) liigub edasi plaaniga muuta põhiseadust viisil, mis võimaldaks maad võõrandada ilma kompensatsioonita. See seadus võeti parlamendis vastu veebruaris.
Eelmisel nädalal teatas ANC partei juht, et kõigilt põlluharijatelt, kellel on rohkem kui 25 000 aakrit maad, võetakse ülejäänud osa ära hüvitist maksmata.
Mõne analüütiku hinnangul on see osaks ANC taktikast leida toetust järgmisel aastal toimuvateks üldvalimisteks, mis tõotavad tulla keerulised. Nende sõnul pole Ramaphosa huvitatud suurte ümberkorralduste tegemisest, kui need toovad endaga kaasa kriitilisi tagajärgi.
Neid tagajärgi on keeruline ennustada. Mõned eksperdid viitavad kasvanud rünnakutele valgete farmerite vastu, teised vaidlevad, et tapetud farmerite arv on 20 aasta väikseim.
Täpsetes arvudes pole üksmeelt, aga Lõuna-Aafrika suurima farmereid ühendava organisatsiooni andmed näitavad, et kui 1998. aastal tapeti 153 farmerit, siis järgmisel kümnendil keskmiselt 80-100 inimese vahel iga aasta. Seejärel hukkus kuni 2016. aastani aastas umbes 60 farmerit ja 2017.-2018. aasta jooksul on tapetud 47.
«Mõrvad farmides peegeldavad ebaturvalisuse taset Lõuna-Aafrikas. Pole mingeid tõendeid, et vägivald on suunatud valgete farmerite vastu,» ütles Pretorias asuva Julgeolekuuuringute keskuse teadur Gareth Newham.
Teised ei ole nii optimistliku mõtlemisega nõus. «Lõuna-Aafrika Vabariik on liikumas sotsiaalse ja majandusliku katastroofi suunas, nii nagu 18 aastat tagasi nende põhjanaaber Zimbabwe,» kirjutas Ameerika Ühendriikide rahvusvaheliste suhete ajakiri The National Interest.
LAV heidab ette, et Trumpi säuts oli ajendatud teatud Lõuna-Aafrika lobigrupi tööst ning see saavutab üksnes tundliku teema polariseerimist.
«Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsus soovib hoiatada alarmeerivate, valede, ebatäpsete ja valesti informeeritud ning ka mõningatel juhtudel poliitiliselt motiveeritud avalduste eest, mis ei peegelda Lõuna-Aafrika valitsuse poliitikat ja kavatsusi,» ütlesid nad avalduses.