/nginx/o/2018/08/27/11317607t1hcf1a.jpg)
ÜRO uurijad kutsusid täna korraldama rahvusvahelist uurimist Myanmari armeejuhi ja veel viie kõrge sõjaväelase suhtes ning neid rohingjade-vastase genotsiidi eest vastutusele võtma.
ÜRO: Myanmari armeejuht tuleb võtta genotsiidi eest vastutusele
27. august 2018, 11:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Myanmari sõjaväejuhtide, teiste seas ülemjuhataja kindral Min Aung Hlaingi suhtes tuleb algatada uurimine ning võtta nad vastutusele genotsiidi eest Arakani osariigi põhjaosas ja inimsusevastaste kuritegude ja sõjaroimade eest Arakani, Kachini ja Shani osariikides,» märkis ÜRO toetatud faktikogumismissioon raportis.
Myanmari sõjavägi käivitas 2017. aasta augustis Arakani osariigis kättemaksuoperatsiooni vastuseks rohingja sisside rünnakule. Operatsioon tõi kaasa moslemivähemuse massilise põgenemise Bangladeshi, kus neid juba ootas viletsates laagrites ees 300 000 rahvuskaaslast, kes olid sinna pagenud varasema vägivalla eest. Alates mullu augustist on Bangladeshi põgenenud umbes 700 000 rohingjat.
Myanmari julgeolekujõude süüdistatakse rohingjade vägistamises, tapmises, piinamises ning nende kodude mahapõletamises. ÜRO ja USA peavad mullu augustis alanud sõjaväe mahasurumistegevust etniliseks puhastuseks.
Raportis hinnati Birma sõjaväe taktika tegelike julgeolekuohtudega kõrvutades järjekindlalt ja jämedalt ebaproportsionaalseks.
ÜRO Inimõigusnõukogu otsusel 2017. aasta märtsis loodud missioon järeldas raportis, et on piisavalt informatsiooni uurimise alustamiseks ja Tatmadawi (Birma sõjaväe) käsuliinis kõrgel paiknevate ametnike kohtu alla andmiseks.
«Kuriteod Arakani osariigis ja viis, kuidas need toime pandi, on oma olemuselt, raskuselt ja ulatuselt võrreldavad nendega, mis on teistes kontekstides välja toonud genotsiidikavatsuse,» seisis raportis.
Uurijad nimetasid Min Aung Hlaingi ja veel viit kõrget sõjaväejuhti ja ütlesid, et võivad tulevikus anda pikema nimekirja igale pädevale ja usaldusväärsele organile, mis püüab kooskõlas rahvusvaheliste normide ja standarditega tagada aruandekohuslikkust.
Raportis kritiseeriti ka Birma tsiviiljuhti ja sisulist liidrit Aung San Suu Kyi'd selle eest, et ta ei kasutanud oma de facto positsiooni valitsusjuhina ega oma moraalset autoriteeti lahti rullunud sündmuste pidurdamiseks või vältimiseks.
Uurijad tunnistasid, et kuigi temal ja teistel tsiviiljuhtidel oli sõjaväe tegevuse üle väike mõju, aitasid nad oma tegude ja tegematajätmistega kaasa metsikute kuritegude toimepanemisele.
Rohingjasid kui moslemivähemust on budistlikus Myanmaris koheldud aastaid sisserändajatena Bangladeshist. Kodakondsust neil ei ole ning nad on sunnitud elama apartheidilaadsetes tingimustes, nende liikumine on piiratud, nagu ka juurdepääs haridusele ja tervishoiule.