Reinsalu: Venemaa loogika järgi võiksid sakslased nõuda neilt kompensatsiooni natside parandatud tee eest Reinsalu peab Yana Toomi käitumist Eesti riikluse põhimõtete vastaseks

Urmas Reinsalu.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul kaldub absurdi Venemaa retoorika, justkui võiks nad nõuda Balti riikidelt kompensatsiooni okupatsiooni ajal ehitatud rajatiste eest.

«Oleks absurdne ette kujutada olukorda, kui Saksamaa nõuaks kompensatsiooni selle eest, et Kolmas Reich parandas Teise maailmasõja ajal okupeeritud Venemaa osas mingi tee,» ütles Reinsalu Postimehele.

Justiitsministri sõnul on Venemaa oma ametlikus retoorikas ikka aeg ajalt väitnud, et kui Balti riigid nõuavad Venemaalt okupatsioonikahju hüvitamist, võiks Venemaa nõuda kompensatsiooni selle eest, et nõukogude võim rajas siia tehaseid, kortermaju ja muud sellist.

«Viimati ma nägin, et Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov rääkis sellest läinud kolmapäeval. Selle peale saab üheselt öelda, et see on kas tahtlik rahvusvahelise õiguse põhimõtete moonutamine või tuleneb see väide asjatundmatusest,» ütles Reinsalu.

Tema sõnul ütleb rahvusvaheline õigus väga selgelt, et õigusvastane käitumine ei tekita õiguslike nõuete esitamiseks mingit juriidilist alust.

Reinsalu rõhutas, et okupatsioonikahjude hindamisel ei ole küsimus rahanumbrites, vaid eesmärk on saada terviklik ülevaade, mis oli Eesti jaoks okupatsiooni läbi tekkinud kaotuste ulatus.

«Kindlasti ma ei arva, et me esimene eesmärk peaks olema inimelude arvestamine rahasse, küsimus on selles, et meil peab olema okupatsiooni tagajärgede kohta terviklik käsitlus ja selge läbipaistev rahvusvahelise õiguse positsioon,» ütles ta.

Kui palju maksab inimelu?

Justiitsminister märkis, et kahtlemata on inimelu arvestamine rahalisesse väärtusesse inimlikult tundlik teema. Samas nentis ta, et ka Eesti kohtusüsteemis on inimese surma või ka kehavigastuste tekitamise eest võimalik esitada rahalisi nõudeid kahjude hüvitamiseks.

«Ka rahvusvahelises praktikas on selliseid konkreetseid rahalisi nõudeid esitanud. Iseenesest on Läti ja Leedu oma metoodikas seda rahaliselt peegeldanud. Kuid ma arvan, et hetkel ei ole rahaline kalkulatsioon oluline, tähtis on saada terviklik faktiline ülevaade sellest, mis okupatsiooni ajal juhtus,» sõnas ta.

Reinsalu: Yana Toomi käitumine on Eesti riikluse põhimõtete vastane

Reinsalu mõistis ühemõtteliselt hukka europarlamendi saadiku Yana Toomi avalduse Vene telekanali eilses saates, kus ta võrdles 1940. aastal Eestis toimunut niinimetatud värviliste revolutsioonidega.

«On täiesti meie riikluse põhimõtete vastane minna Eesti Vabariigi 100. juubeliaastal Eestit okupeerinud riigi televisiooni ja esineda seal väitega, et 1940. aasta juuni oli värviliste revolutsioonide analoog, viitega Ukraina ja Gruusia rahvaliikumistele,» ütles Reinsalu.

Justiitsminister nentis, et formaalses mõttes on Yana Toomi konstruktsioon väga loogiline.

«Kui ta eitab Eesti okupeerimist, siis ta lähtub sellest, et valitsusel ega justiitsministeeriumil ei olegi võimalik analüüsida okupatsioonikahju küsimust. Need kaks asja on omavahel üks ühele seotud. Eesti okupeeriti rahvusvahelist õigust rikkudes ning sellega kaasnes Eesti ühiskonnale ja konkreetsetele inimestele määratu kahju. Meie ülesanne on seda kahju hinnata. Rahvusvahelise õiguse reeglite ja praktika järgi tuleneb sellest nõudeõigus,» ütles Reinsalu.

Riigikogu tegi 2014. aastal valitsusele ülesandeks hinnata okupatsioonikahjusid

Ta märkis, et kui keegi Eesti poliitikutest võtab endale mandaadi loobuda nõudeõigusest, siis ta peab andma endale aru, et riigikogu võttis 2004. aastal vastu otsuse, millega kohustas valitsust tegelema okupatsioonikahju hindamise ja võimaliku kahjunõude analüüsimisega.

Kui keegi võetaks vastu otsus nõudeõigusest loobuda, tähendaks see, et on automaatselt loobutud ükskõik millistest õiguslikest nõuetest, olgu see siis presidendi ametiraha või Eesti kodanike nimel esitatud nõuded.

«Kui me eitame okupatsiooni , siis me eitame ka okupatsioonikahjusid. Neid kahte asja ei saa omavahel lahutada. See on asi, mida peaksid silmas pidama kõik Eesti poliitikud,» ütles Reinsalu.

Tagasi üles