Mida peab pidama meeles korterelamu soojustamise puhul?

Minna Annabel Tismus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tihti juhtub, et ehitustöödega alustamisel on ehitusluba aegunud.
Tihti juhtub, et ehitustöödega alustamisel on ehitusluba aegunud. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuna suvi pole lõppenud ja ehitustööd jätkuvad hoogsalt, tuletab Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet korteriühistutele meelde, et korterelamute soojustamisel kehtivad samad nõuded, mis eramajadele puhul.

Soojustamistööde korral tuleb enne ehitustööde alustamist veenduda, et oleksid olemas nii ehitusteatis kui ka ehitusprojekt. Levinud on probleem, kus korteriühistu on taotlenud endale ehitusteatise ja ehitusprojekti hoone fassaadi soojustamiseks, kuid ehitustöödega alustatakse alles aastaid hiljem. Selleks ajaks on aga luba juba aegunud ning siis on tegu ebaseadusliku ehitamisega.

Ehitusseadustiku § 37 ütleb, et ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.

Ehitusjärelevalvega tegeleva menetluse ja piirkonnatöö osakonna peainspektor Andreas-Hannes Tamm selgitas, et on mõistetav, kui korteriühistul ei pruugi ehitustöödeks ja projekti tegemiseks kohe olla korraga piisavalt raha.

Siis tuleb enne ehitustöödega alustamist kontrollida ehitusteatise ja projekti kehtivust ning vajadusel esitada uuesti ehitusteatis ja kinnitada projekt. Projekti kehtivust saab kontrollida ehitisregistrist. 

Tamme sõnul kaasnevad kortermajade fassaaditöödega tihti mured varem kinni ehitatud rõdudega. «Kuna rõdu on fassaadi üks osa, peab ka see vastama kinnitatud projektile. Seega, kui varasemalt omavoliliselt kinni ehitatud rõdu ei vasta projektile, tuleb aknad eemaldada või viia fassaadi soojustamise projektiga kooskõlla,» ütles Tamm.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles