/nginx/o/2018/08/28/11321362t1he35e.jpg)
Poolal ei pruugi olla muud valikut kui eirata Euroopa Liidu kohtu otsust, kui see peab õigustühiseks uut Poola seadust, mis sunnib Ülemkohtu liikmed varakult pensionile, ütles Poola asepeaminister Jarosław Gowin.
Poola asepeaminister: ilmselt eirame Euroopa kohtu otsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu kohus alustas eile menetlust vastuseks Ülemkohtu järelpärimisele, mis uuris, kas Poolas hiljuti vastu võetud seadus vastab Euroopa Liidu seadusandlusele.
Seadus kehtestaks 65-aastase kohustusliku pensioniea Ülemkohtu liikmetele ning tooks kaasa umbes 40 protsendi kohtunike ametist kõrvaldamise.
Ülemkohus on keeldunud kohtureformi jõustamisest seni, kuni ELi kohus on otsusele jõudnud. Poola valitsus aga on keeldunud Ülemkohtu otsuse tunnustamisest.
Kui Euroopa kohus toetab Ülemkohtu otsust seadus tagasi lükata, ei jää Poola valitsusel ilmselt muud üle, kui ignoreerida ELi kohtu otsust, kuna see läheb vastuollu Lissaboni lepingu ja Euroopa integratsiooni vaimuga, ütles asepeaminister Jarosław Gowin eile avaldatud intervjuus.
Lissaboni leping on 2007. aastal alla kirjutatud lepe ELi liikmesriikide vahel, mis pani paika ELi praeguse struktuuri ja õigused.
Gowini sõnul ületaks ELi kohus sellise käiguga oma mandaadi piire. «Kui tribunal Luxembourgis peab ennast kompetentseks, et toetada väikese grupi Poola kohtunike otsust, siis see toidaks euroskeptilisi kooslusi üle Euroopa. See õõnestaks fundamentaalselt Euroopa Liidu põhimõtet rahvusriikide suveräänsusest.»
Poola juhtiv Seaduse ja Õigluse partei (PiS) vaidleb Brüsseliga kohtureformide üle. PiSi sõnul on need vajalikud, et muuta õigussüsteem efektiivsemaks ja puhastada see väidetavatest kommunistliku režiimi mõjudest. Euroopa Komisjoni hinnangul rikuksid läbiviidavad reformid ELi õigust.
Detsembris algatas Komisjon Poola vastu 7. artikli menetluse, mille lõpptulemusel võiks Poola teoreetiliselt kaotada hääletusõiguse Euroopa Ülemkogus.
Küsimusele, kas Poola keeldumine ELi kohtu otsusele alluda võiks olla Euroopa Liidust lahkumise algus, ei välistanud Gowin sellist võimalust. Asepeaministri sõnul ei oleks Poola lahkumine esimene samm Euroopa Liidu iselagunemise suunas ja seda ei teeks mitte Poola valitsus, vaid Euroopa Liidu kohus.
Ülemkohtu isepädevuse sümboliks saanud kohtu eesistuja Małgorzata Gersdorfi ametist mahavõtmise kohta ütles Gowin, et Ülemkohtul ei ole praegu juhti. Gersdorf on keeldunud ametist lahkumast, viidates, et põhiseaduse järgi kehtib tema ametiaeg kuni 2020. aastani.