Edukas võõrkeelne suhtlus vajab häid baasoskusi nii emakeeles kui ka keeles, millesse või millest me tõlgime. Seepärast on põhjust algaval kooliaastal keeletundidest maksimumi võtta, kirjutab arvamusportaali kolumnist Ülle Leis.
Tõlkes leitud Eesti: mõisted ja lühikesed püksid (6)
/nginx/o/2017/07/11/6882237t1h1405.jpg)
28. august 2018, 19:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Definitions and shorts («Mõisted ja lühikesed püksid»). Sellist intrigeerivat pealkirja nägin hiljuti ühes Eestis kasutatud ingliskeelses juhendmaterjalis. Lähemal vaatlusel selgus, et pealkirja alla olid koondatud mõisted ja lühendid (inglise keeles abbreviations). Isetehtud inglise keel oli pauguga lõhki läinud.
Saagu sinu nimeks ...
Muinasjutust ja nimepanemistseremooniast tuttav ütlus pole võõrkeelses suhtluses parim valik. Kui otsustame hetkeinspiratsiooni ajel midagi võõrkeeles nii- või naamoodi nimetada või hääldada, võib tulemus olla arusaamatu või koomiline, kuigi enda arvates väljendume võib-olla vägagi soravalt. Ingliskeelne või soomekeelne tõlge ei valmi eestikeelseid sõnu kopeerides või neis mõnda tähte muutes. Näiteks «Tühi taara» tõlge Empty tare tähendab inglise keeles tühja hiirehernest või tühja umbrohtu. Seega pole ime, et keegi tõlkis ingliskeelse tõlke «päris» inglise keelde – Empty bottles («Tühjad pudelid»). Pardakaardi soomekeelne «tõlge» partakortti tähendab aga habemekaarti.
Pardakaardi ingliskeelse vaste (boarding pass) leiab iga pardakaartidega kokkupuutuv inimene kaardilt endalt. Seetõttu tuleb imetleda järjekindlust, millega Tallinna Lennujaamas palutakse lennukisse minevatel reisijatel esitada boarding card. Keegi ei paista märkavat, et tuhanded inimesed näitavad iga päev hoopis kaarti, kus kirjas boarding pass. Isetehtud inglise keel on saanud ilmselt alguse sarnasest sõnast (kaart – card ) ning ühe sõna kaupa tõlkimisest. Inglise keeles selles väljendis kaardi-sõna ei kasutata, küll aga prantsuse keeles – carte d’embarquement. Sõna card on inglise keeles õigel kohal visiitkaarti tõlkides, mis pole aga mitte visit(ing) card, nagu eestlastelt sageli kuulda võib, vaid business card või lihtsalt card.
Nii nagu loos «Robustne järeldus taktitundelisest seedimisest» nägime, võib sarnane sõna olla erineva tähendusega. Viimasel ajal on mulle ette sattunud mitmeid näiteid, kus tuntud Eesti kollektiividest või asutuse kollektiivist räägitakse inglise keeles ekslikult sõnaga collective («kollektiivne», «kooperatiiv»). Asutuse kollektiivi võib tõlkida staff. Loomingulise rühmituse või kollektiivi vasteks võib aga sobida group või ka band ja ensemble – sõnad, mida BBCs kasutati Eesti Festivaliorkestrist (EFO) rääkides.
Sõsarsõnad võivad vahel olla küll sama tähendusega, kuid hoopis erineva hääldusega. EFO oivalise kontserdi ülekanne BBC Promsilt on samavõrd oivaline keeleõppematerjal, kust kuuleb, kuidas (sisus, sõnastuses ja häälduses) inglased orkestrist ja meist räägivad. Eesti keelest erinevalt kõlavad nii ingliskeelsed sõnad (debut, dynasty) kui Eesti nimed (Paavo, Pärt, Pärnu). Loos «Münamažii» kirjutasin sellest, kui arusaamatud võivad olla võõra keele nimed ning kuidas juttu saab kuulajasõbralikumaks muuta, kui hääldame nime selle võõrkeele päraselt, milles vestleme. Meie keel võib alguses nii otseses kui kaudses mõttes tõrkuda eesti nimede inglispäraseks väänamisel. Paavo, Pärdi ja Pärnuga saaksime aga suhteliselt valutult algust teha ning nende alguse p-d BBC eeskujul tugevalt, õhupahvakuga hääldada. Nii oleksid nimed palju selgemad inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja paljude teiste keelte kõrvadele. BBC ülekandes oli juttu ka Eesti 100-aastasest juubelist (centenary), mida võiksite kirjapildi põhjal nüüd välja öelda ning siis kontrollida, kas tulemus täkke läks. Oma tasase maa intonatsiooniga harjunud eestlasele on õpetlikud inglase intonatsiooni suusahüpped emotsionaalsetel ja rõhutatud hetkedel (youngest ever orchestra, lot of fun, incredibly).
Eestipäraselt hääldatud välismaa nimi võib jääda kuulajale arusaamatuks: ingliskeelne pöördumine reisijate poole, kes saabusid «from jötebori», võib langeda kurtidele kõrvadele, sest Göteborgi linna hääldatakse inglise keeles hoopis teistmoodi.
Ise tehtud, hästi tehtud?
Eelolev jutt ei tähenda, justkui tuleks keeles igasugusest omaloomingust hoiduda. Vastupidi, isetegemise rõõmu võib kogeda keele juures samamoodi nagu kampsunit kududes või mööblit värvides. Selleks on aga vaja häid baasoskusi, täpselt nagu jalgrattatrikk eeldab meisterlikku jalgrattavalitsemist ja akrobaatiline vettehüpe head ujumisoskust. Sõnasepitsemisoskus kulub tõlkides marjaks ära – nimede, ennenägematute tegelaskujude jmt jaoks. Näiteks raamatus «Minu pere ja muud loomad» on kutsikad Widdle ja Puke (otsetähendus «Piss» ja «Okse») saanud tõlkijate Piret Saluri ja Rein Saluri abil nimeks Punks ja Kööts ning paat Bootle-Bumtrinket on eesti keeles Plasku-Punnpepu. Isetehtud sõnadega saab ka omi mõtteid isikupärasemaks muuta või nende sisu paremini väljendada (nt Leelo Tungla talveräänne Eesti).
Edukas võõrkeelne suhtlus vajab häid baasoskusi nii emakeeles kui ka keeles, millesse või millest me tõlgime. Seepärast on põhjust algaval kooliaastal keeletundidest maksimumi võtta. Lühikesed püksid jäägu aga kappi järgmist suve ootama.
Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk Eestis ja staažikas suulise tõlke õppejõud. Ta teeb võõrkeelse suhtluse ja tõlkimise koolitusi ning käib ka samadel teemadel organisatsioonides ja üritustel esinemas. Ta on käsiraamatu «Võõrkeelne suhtlus Euroopa Liidus» autor ja viipekeeletõlgi erialaõpiku kaasautor. 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlusel märgiti tema arvamusartiklid Postimehes ära tarbeteksti kategoorias ning need kandideerisid ka 2017. aasta keeleteo auhinnale.