/nginx/o/2018/08/28/11321671t1h83bc.jpg)
Ei saa öelda, et eestlased ei käi Narvas, ei tea midagi Narvast ega tahagi sellest teada, ent Ida-Virumaa tulevik sõltub ainult idavirumaalastest endist ja lusti pärast võiksid Narva inimesed proovida ka isekeskis eesti keeles rääkida, leiab Eesti president Kersti Kaljulaid, kes töötab järgmised kümme päeva Narvas.
Kas mäletate hetke, mil sündis otsus presidendi institutsioon mõneks nädalaks Ida-Virumaale kolida?
Jah, väga hästi. Ma ei mäleta täpselt, kas see oli 2016. aasta lõpus või 2017. alguses, aga see oli üks ilus lumine päev Narvas. Igatahes väga palju aega enne, kui see sai avalikuks teemaks.
Käisin Narvas vaatamas Vaba Lava projekti, mis oli sel ajal üks mahajäetud kõrge maja. Turnisime treppidel katusele, rääkisime plaanidest, Vaba Lava inimeste mõtetest, mida nad üritavad seal korda saata ja miks nad seda teevad. Siis ma ütlesingi neile, et see on nii kihvt asi, et kui te tõesti selle ära teete – tulete Narva ja teete siin midagi sellist, tõmbate kaasa kohaliku kogukonna, kaasate neid ja teete sellest tõesti midagi sellist, mida me teame Tallinnas Kalamajas, kus Vaba Lava tegutseb –, siis ma kolin ka kuuks ajaks siia. Lihtsalt sellepärast, et see on nii super!
Inimesed ise, kogukond, mitte riik, teevad Narvast uue Narva. Sellise Narva, mis ei ole enam nukker postindustriaalne linn, vaid toetub tulevikuteemadele.
Juba tollel hetkel oli selge, et Vaba Lava mõte ei ole üksik hullumeelne idee. Me nägime Narva inimesi, kes toimetavad vaikselt iduettevõtluses, tehnoloogias ja on leidnud Narvas selle koha, kus nad tahaksid elada ja arendada oma ettevõtet. Tundus, et sellel ettevõtmisel võib olla pide kohalikus kogukonnas. Ja siis ma lubasingi seda. Avalikkus korjas selle üles alles jõulueelses intervjuus 2017, aga see lubadus on antud palju-palju varem.