Poliitikute meelest on põhikooli lõpueksamitest loobumise idee toores

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Matemaatika eksam.

FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Haridus- ja teadusministeeriumi nädala algul esitatud ettepanek edaspidi põhikooli lõpueksmaid ära jätta on riigikogu saadikute meelest liialt rapsiv ja toores ning vajab põhjalikku analüüsi. 

Selle nädala algul teatas haridus- ja teadusminister Mailis Reps (Keskerakond), et tema juhitud ministeeriumi üheks eesmärgiks on põhikooli lõpueksamid ja tasemetööd praegusel kujul kaotada. Ettepaneku järgi määrataks ka edaspidi põhikooli lõpetamise tingimused riiklikus õppekavas, kuid õigus ja pädevus otsustada, kas õpilane on õppekava läbinud, põhihariduse omandanud ja lõpetamise tingimused täitnud, on koolil.

Kõige varemalt võiks põhikooli lõpueksamitest ajalugu saada 2020. aastal, kuid selleks tuleb riigikogul ministeeriumi algatatud seadusemuudatuse ettepanek heaks kiita. Viimastel päevadel Postimehega rääkinud saadikute kommentaaridest jääb aga kõlama, et ministeeriumi soovi osas ollakse enamasti skeptilised ning ses küsimuses oodatakse põhjalikku analüüsi. 

Helme: lapsed peavad pingutama

EKRE juht Mart Helme

FOTO: TAIRO LUTTER / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme ütles Postimehele, et tema isiklik seisukoht on, et eksamitest loobumine ei ole mõistlik. «Lapsed peavad harjutama pingutamist, et elus midagi saavutada.»

Repsi ettepanek on Helme sõnul veel liiga värske. «Me siin puusalt tulistama ei hakka. Meie erakonna haridustoimkond arutab asja ja kui ettepanek tuleb riigikokku, siis saame selle teema üksipulgi nii komisjonides kui ka suures saalis läbi vaielda. Kujundame seisukoha arutelude käigus.»

Sibul: idee on toores

Isamaa peasekretär Priit Sibul 

FOTO: Riigikogu

«Mailis Repsi idee põhikooli lõpueksamite kaotamisest on toores,» ütles Isamaa fraktsiooni liige ja erakonna peasekretär Priit Sibul. «Pealtnäha on kõik õige, gümnaasiumid ei arvesta lõpueksameid sisseastumiskriteeriumina, lisaks fikseerib eksam õpilase taseme põhikooli lõpus, kus õppetöös esinenud puudujääkide avastamisel pole enam midagi päästa. Palju ei paranda olukorda ka tasemetööd, mille minister soovib samuti kaotada,» lisas ta.

«Küsimus on, mis asemele tuleb? Kas on plaanis luua koolideülene arengumonitooringu metoodika õpilase toeks, mis võimaldab jälgida ka koolide taset? Kas seda on katsetatud? Või on plaanis luua olukord, kus haridussüsteemis aktualiseeruvate probleemide osas oleks võimalik pea liiva alla peita,» loetles Sibul küsimusi, mida ettepanek on tekitanud. 

Emakeele eksamist loobumist ei toeta Isamaa praeguses olukorras mingil juhul, lisas erakonna peasekretär ja sõnas, et sama kehtib ka eesti keele osas teise keelena. «Tajume siin ohtu suureks tagasilöögiks eestikeelse hariduskeskkonna edendamisel.»

Aru: järjekordne rapsiva poliitika näide

Krista Aru

FOTO: Margus Ansu

«Tegemist on taaskord Mailis Repsi rapsiva poliitikastiili ühe näitega,» sõnas Vabaerakonna fraktsiooni liige Krista Aru ettepanekut kommenteerides. 

Aru sõnul tuleks rahulikult analüüsida, mida selline muudatus endaga haridussüsteemis kaasa tooks. «Kuidas see mõjutaks põhikoolide õpetuse taset ning õppetöö hindamist? Mida on vaja koolidel tingimuste muutumisel teisiti teha? Kuidas mõjutaks antud muudatus gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste sisseastumiskonkursse,» loetles saadik.

Täna on kõik sellised küsimused vastuseta ning analüüsid tegemata, lisas Aru. «Minister Repsi äkilise ettepaneku taga kumab soov tekitada uue kooliaasta eel haridustöötajaid, õpilasi ja lapsevanemaid eri leeridesse jagav lihtsustav poleemika.»

Vabaerakonna fraktsioon pole seda küsimust Aru sõnul veel arutanud. «Isiklikult olen seisukohal, et meie tulevikule nii olulist hariduse valdkonda ei tohiks muuta populistliku valimiskampaania teemaks.»

Ligi: mina olen skeptiline

Jürgen Ligi

FOTO: Eero Vabamaegi /

Reformierakonna fraktsiooni liikme ja endise haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi sõnul lähevad põhikooli lõpueksamite ärajätmise osas arvamused kahtlemata lahku. «Paljud ilmselt on rahul, aga mina olen pigem skeptiline, iseäranis pärast Mailis Repsi põhjendust, et eksamitel küsitakse justkui mingeid imelikke asju.»  

«Ise mäletan just põhikooli eksameid sündmusena, kus sain koolipoisi kolmedest lõplikult lahti ja valmistumiseks tehtud konspektid geomeetrias ja keemias, mitte õpikud või vihikud, on siiani mõneti mälus ja ma reaalselt kasutan neid teadmisi,» rääkis Ligi.

«Kui see oleks üksikküsimus, usuksin vastutuse ainult koolidele jätmisse rohkem, aga kõik see on üks pikk rivi asju, mis kainelt võttes tugevamaks teevad, aga kampaania korras justkui ikkena esitatakse: peale eksamite ju koolikott, õigekiri, kirjatehnika, faktid, klassikaaslased ehk normaalsuurusega kollektiiv, kehalised katsed, stress ja kõik muu, mille poolest kool meelelahutusest erineb,» lisas Ligi. 

Jürgenstein: riik võib kodukooli usaldada

Toomas Jürgenstein

FOTO: Margus Ansu

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige ja pikaaegne Hugo Treffneri gümnaasiumi õpetaja Toomas Jürgensteini sõnul pole ka sotsid jõudnud seda teemat omavahel arutada ning Repsi ettepanekul on nii poolt- kui vastuargumente. «Minu jaoks on pooltargumendid hetkel tugevamad,» lisas ta.

Jürgensteini sõnul ei pea riik koolis toimuva kohta infot saama tingimata lõpueksamitest, vaid selleks sobivad ka tasemetööd. «Õpilase lõpetamise võib rahulikult usaldada teda tundvale kodukoolile. Sellisel juhul on koolid vabad korraldamaks lõpetamist just vastavalt kohalikele rõhuasetustele, olgu selleks siis kooli poolt koostatud kirjalikud või suulised eksamid, loomingulised projektid, uurimistööd või midagi muud,» rääkis Jürgenstein.

Ta lisas, et selline lähenemine on heas kooskõlas põhikooli kogukonnakeskusega, mida sotsid on viimasel ajal rõhutanud. 

«Edasistes õpingutes kindlasti vajaliku eksamikogemuse omandavad õpilased ka gümnaasiumitesse katseid tehes ja tasemetöödes osaledes,» arvas Jürgenstein, kuid lisas, et samas ei tohi hariduses muutusi teha kiirustades ning ministri ettepaneku sügavam analüüs seisab kindlasti ees. 

Tagasi üles