Mõtleme end aastasse 2035

Pärnu arengukava 2035 jätab soovida paremat ning vajab enne lõplikku vastuvõtmist veel tublisti täiendamist. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu linna arengukava aastani 2035 avalik arutelu on lõppenud, oktoobris ootab ees volikogu, kus tehakse lõplik otsus. Avalikustamine langes kokku kuuma suvega, mis kahandas kaasarääkijate ja -arvajate arvu. Kuulun arvajate kildkonda, olen hoidnud kümme aastat koos volikogu ühenduste ümarlauda, kus vabaühenduste võtmeisikud on saanud otsustajaid vahetult teavitada linnakodanike probleemidest ja andnud soovitusi, kuidas neid lahendada. Eelmise aasta juunis täitus ümarlaual kümme aastat ja vabaühenduste koostöö linnajuhtidega on katkenud. See kajastub arengukavaski, mis on koostatud kitsalt valdkondlike ühendustega. Kuigi tegemist on kavaga aastani 2035, keskendub see sammudele, mis praegust olukorda siluvad.

Et midagi arvama hakata, lugesin arengudokumendid tähelepanelikult kolm korda läbi. Mida ma ei leidnud, on arengukava visioon: millisena me Pärnut 2035. aastal näeme, arvestades põhimõttelisi muutusi, mida teadlased on juba kinnitanud (kliimamuutus, tehniline areng, põlvkondade eri suhtumine töösse, perekonda).