Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur kommenteeris Postimehele, et kõik koolid pole põhikooli eksamite kaotamisega riigi poolt antavaks vastutuseks valmis. «Koolid pole valmis just oma juhtkondade tõttu, kus pole põlvkonnavahetus veel toimunud,» viitas Agur õpilaste selekteerimisele, «mugavustsoonis juhte on väga palju, kus pole harjutud oma peaga mõtlema.»
VIDEO Agur: mitte kõik koolid pole valmis oma peaga mõtlema
/nginx/o/2017/10/27/7258141t1h86ed.jpg)
29. august 2018, 15:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suundumus on õige,» sõnas Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur põhikooli lõpueksamite kaotamisest, «30 aastat tagasi mindi pärast 8. klassi traktoristiks õppima või kutsekooli.»
«Siis oli sellel oma koht, inimene läks ellu,» jätkas direktor, «kuid põhikool pole ju mingisugune lõpp.»
«Kui riik kaotab ühe sulega riigieksamid, on see väga suur märgiline samm ning annab vastutuse teatepulga koolidele.»
«Täna on ju olukord nii, et need koolid kuhu on konkurss korraldavad oma nõndanimetatud riigieksameid. Näiteks meie koolile pole põhikooli lõputunnistus peale juriidilise toe juba ammu midagi pakkunud,» sõnas GAG juht.
«Selle põhjal pole midagi otsustada. Hinded on kolmed-neljad-viied, no ja siis?»
Agur tunnistas, et muudatuse juures on moment, mis teda kriibib: «kui koolidele antakse nii suur otsustusõigus, siis kõik koolid ei ole selleks valmis. Ja nad ei ole valmis oma juhtkondade tõttu, sest põlvkondade vahetus ei ole veel toimunud.»
«Mugavustsoonis juhte ja juhtkondi on väga palju, kus ollakse harjutud kandikul ette saama, mida teha. Kuid kui on oma peaga vaja mõelda ja näiteks õppekava välja töötada, siis täna pole koolid selleks valmis.»