Armeenia köögikultuur - väärtus, mida pärandatakse põlvest põlve

Kairi Oja
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Armeenia köögis pärandatakse teadmised kokakunstist edasi põlvest põlve ning armeenlased austavad oma kööki ja köögikultuuri.
Armeenia köögis pärandatakse teadmised kokakunstist edasi põlvest põlve ning armeenlased austavad oma kööki ja köögikultuuri. Foto: Spartak Akopdžanjan

Armeenia köögikultuuris on oma maa traditsioonid au sees ning teadmised päranduvad vanaemadelt lapselastele. Sealses köögis on kesksel kohal kahtlemata liha, kuid samaväärselt austatakse ka krehvtiseid vürtse. 

Armeenia köök sarnaneb oma vürtside-armastuse kui liharoogade poolest küllaltki suurel määral Türgi, Kreeka, Süüria, Pärsia ja Araabia köögiga. Kõigis neis on kesksel kohal liharoad.

Armeenia rahvusköögile on omane pikantsus, vürtsikus, mis väljendub väga erinevate maitseainete ja -taimede omavahelises kombineerimises. «Juba Armeenia kliima ja geograafiline asukoht aitavad kaasa sellele, et liha on saanud selle riigi köögi aluseks,» ütles OÜ Arm-Ararat juhatuse liige Spartak Akopdžanjan, kes esindab oma maad ja Armeenia köögikultuuri Eestimaal Pärnu linnas asuva Armeenia restorani kaudu.

Armeenlased armastavad süüa ja söögitegemst. Suurem osa selle temperamentse rahvuse traditsioone on seotud toiduga.
Armeenlased armastavad süüa ja söögitegemst. Suurem osa selle temperamentse rahvuse traditsioone on seotud toiduga. Foto: Spartak Akopdžanjan

Akopdžanjan rääkis, et Armeenia köök on sealse kultuuri vahetuim osa ning kandub edasi põlvest põlve, vanaemadelt lapselastele.

Teatavate Armeenia toitude valmistamise protsess on Akopdžanjani sõnul üsna keeruline ja pikk.

«Kõikides roogades kasutavad armeenlased rohkelt teravaid maitseid, mida kasutatakse nii töötlemata kujul kui ka vürtsidena,» ütles Akopdžanjan.

Armeenia köök olevat Akopdžanjani kinnitust mööda üks vanimaid maailmas, kus valmistatakse ka täna toitu täpipealt nii, nagu seda tehti 1200 aastat tagasi. «Meie köögis kasutatakse ohtralt puuvilju, liha ja kala, kuid hinnatakse ka jahutooteid ja hoidiseid,» jätkas ta.

Nähtus omaette on Armeenia maiustused, millel on Akopdžanjani sõnul omapärane ja kordumatu maitse – erinevate maitseainete, puuviljasegu ja magusa taigna harmoonia.

Dolma – vürtsitatud hakkliha riisiga

Üks tuntumaid roogi Armeenias on Akopdžanjani sõnul dolma – vürtsitatud hakkliha ja riis, rullituna viinamarjalehe või kapsalehe sisse.

Kui tahad ise dolma't teha proovida, tee nõnda:

Aja puhastatud looma-ja sealiha kaks korda läbi hakklihamasina. Lisa armeeniapärased maitseained nagu sool, pipar ning basiilik. Sega adžikaga (naturaalsete köögiviljade baasil tomatipastaga kaste lihale) ning lisa riis. 

Seejärel rulli segu eelmisel päeval soolvette likku pandud viinamarjalehtedesse. Keeda rulle potis umbes pool tundi, asetades peale taldriku või muu raskuse, mis ei lase rullidel lahti minna. Serveerida võib majoneesi-hapukoore-küüslaugukastmega.

Julget katsetamist!

Armeenia rahvusköögis on fookuses liha ning teravad elamused. 
Armeenia rahvusköögis on fookuses liha ning teravad elamused. Foto: Spartak Akopdžanjan
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles