Muret tegevad arengud Suurbritannias näitavad, et euroala võlakriisist pole pääsu ka suurtel ja tugevatel Euroopa majandustel, mis rahaliitu ei kuulu.
Eurokriis raputab Suurbritanniat
31. oktoober 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Raha on palju vähem kui varem,» nentisid Põhja-Inglismaal Yorkis elavad britid Andrew ja Angela, kelle peres kasvab kolm last. Söekaevurist Andrew sõnul vähenes ta palk mõne aasta jooksul poole võrra.
Eakad Edna ja Malcom rääkisid, et nende pension eriti vähenenud pole, küll aga on järsult kasvanud kulud. «Näiteks gaasiarved on aastaga ligi kahekordistunud,» märkis Edna.
«Mu 44-aastasel tütrel on töö juures koondamised ja ta ei tea, kas säilitab oma koha,» lisas naine. «Ta peab ka toetama ülikoolis käivaid lapsi, nii et olukord on talle tõeliselt raske.»
Halvemad ajad on aga kardetavasti ees. Capital Economics teatas hiljuti, et Briti majandus läheb järgmise aasta alguses langusesse. Aastal 2013 on
oodata majanduse teatavat kosumist, kuid kiire hinnatõusu tõttu jätkab brittide elustandard alanemist.
Elujärg halveneb
Ühe prognoosi kohaselt kestab elujärje allakäik koguni järgmised kolm aastat, tõdes Yorki Ülikooli majanduse ja rahanduse professor Peter N. Smith.
Capital Economicsi hinnangul lükkab Briti majanduse langusesse euroala võlakriis, seda hoolimata faktist, etSuurbritannia rahaliitu ei kuulu.
«Peamine mõju on ebakindlus, mis vähendab inimeste valmidust kulutada,» selgitas Smith, kuidas võlakriis
õõnestab Briti majandust, mis niigi pole veel täielikult paranenud hiljutisest üleilmsest finantskriisist.
Lisaks sisetarbimise vähendamisele on võlakriis andnud brittide töökohtadele ja tuludele hoobi ekspordi kahandamise kaudu. Suurbritannia on ekspordist euroalasse tugevalt sõltuv – riigi väljaveost läheb rahaliitu 40 protsenti.
Langustrend euroala riikide börsidel on aga haaranud kaasa ka Briti aktsiaturud. See mõjutab negatiivselt nii Briti pankasid, mis on niigi selliste riikide nagu Kreeka võlgade mahakandmise tõttu keerulises olukorras, kui ka pensionifonde.
Pankade kehv seis vähendab inimeste ja firmade võimalusi laenu saada ning fondide väärtuse alanemine kahandab eriti nende sissetulekuid, kes praegu või lähiajal plaanivad pensionile minna.
Rahatrükk tõstab hindu
Majanduse turgutamiseks otsustas Briti keskpank hiljuti trükkida juurde 75 miljardit naela (ligi 86 miljardit eurot) ja hoida intressimäärad rekordmadalal tasemel 0,5 protsenti, kirjutasid
uudisteagentuurid. Osa eksperte aga kardab, et uus kvantitatiivne õgvendamine kiirendab hinnatõusu, kuid majandust langusest päästa ei suuda.
Nad kutsuvad üles rakendama teisi meetmeid nagu näiteks ajutiselt maksude alandamine või avaliku sektori kulutuste suurendamine, mille suhtes Briti valitsus aga tõrges on, kuna kardab, et kui eelarvepuudujäägi vähendamise eesmärgid saavutamata jäävad, siis selle usaldusväärsus väheneb, mis võib riigivõla teenindamise kulud üles lükata.
Lisaks hirmutab britte fakt, et euroalasse mittekuulumisest hoolimata peavad nemadki tõenäoliselt andma oma rahalise panuse võlakriisis riikide päästmiseks, seda Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kaudu, mis tõenäoliselt vajab täiendavaid vahendeid, olemaks valmis suurte riikide nagu Hispaania ja Itaalia pankroti ärahoidmiseks. IMFi juht Christine Lagarde on öelnud, et fondi rahalisi vahendeid tuleb võib-olla kahekordistada, mis tähendaks Suurbritannia kohustuste kasvu ligi 20 miljardi naela võrra.
Saamatu euroala
Seejuures vaatavad britid ahastusega kõrvalt euroala liidrite saamatust kriisi lahendamisel. Nad on kriisi lahendamiseks alati teinud «liiga vähe ja liiga hilja», ütles Briti valitsusjuht David Cameron, kelle hinnangul tuleb suurendada euroala päästefondi mahtu ning lõpetada ebakindlus Kreeka tuleviku osas, mille maksejõuetuks kuulutamist mõned Ühendkuningriigi ministrid juba vältimatuks peavad.
Briti rahandusminister George Osborne püüdis ligi kuu aja eest euroala riike kõikehõlmavas kriisilahenduses kokkuleppele jõudma õhutada hoiatusega, euro päästmiseks on jäänud vaid kuus nädalat. Ulatuslik päästeplaan puudub aga siiani.
Seda arvestades pole üllatav, et brittide euroskepsis on tõusnud uutesse kõrgustesse. Isegi Briti rahandusjärelevalve, finantsteenuste ameti juht lord Adair Tuner, kes kunagi oli üks suuremaid euroalaga ühinemise toetajaid, on tunnistanud, et tema vaimustus ühisraha suhtes osutus ekslikuks.
Sama on pidanud tunnistama paljud teisedki britid. «Kunagi olin euroga ühinemise poolt,» rääkis pensionär Malcom. «Hea on, kuid reisides ei pea raha vahetama. Aga nüüd on mul hea meel, et me euroalasse ei kuulu.»
«EL oleks pidanud jääma kaubandusorganisatsiooniks,» lisas ta. Nii arvavad ka paljud Malcomi kaasmaalased, kellele on meeltmööda peaminister Cameroni spekulatsioonid, et ELi reformid euro päästmiseks võivad anda brittidele võimaluse osa pädevusi ühenduselt tagasi kaubelda.
Kümned Cameroni tooridest erakonnakaaslased aga soovivad koguni rahvahääletuse korraldamist Suurbritannia ELi jäämise või liikmelisuse tingimuste muutmise üle. Avaliku arvamuse küsitluse kohaselt soovib sellist referendumit tervelt 60 protsenti brittidest, kuid parlamendis hiljuti toimunud hääletusel jäid siiski selgesse ülekaalu selle vastased.
Pikk kriis
Professor Smith arvab, et ELi kuulumine toob brittidele vabakaubanduse ja maksude harmoniseerimise kaudu palju kasu «Valuutakurss näib olevat kõige efektiivsem viis välisšokkide leevendamiseks,» põhjendas Smith samas, miks ta ei näe Suurbritanniat euroala liikmena ka kaugemas plaanis. «Meie majanduse olukord oleks palju hullem, kui nael poleks saanud teiste valuutade suhtes odavneda.»
Briti tudengid Mark ja Lewis kinnitasid, et nemad isiklikult on majandussurutisest puutumata jäänud. Vanematest eraldi elamist noormehed küll rahalistel põhjustel endale lubada ei saa, kuid Markil on õnnestunud õpingute kõrvalt leida osaajaga töö ning tuleviku pärast tema nagu Lewiski suurt muret ei tunne.
Paljud britid on siiski süngemalt meelestatud. «Kardan, et me läbime stagnatsiooni majanduskasvu mõttes ja see on tõenäoliselt ka stagnatsioon suhtes Euroopaga,» tõdes professor Smith, kelle hinnangul euroala tõenäoliselt laguneb ning ühisraha jääb kasutama vaid väike arv riike.
«Arvan, et kriis tuleb pikk,» ohkas Edna. «Meie lastel ei saa ilmselt olema nii hea elu, nagu meil on olnud.»