«Ilmutus» on uskumatult hea film uskumisest ja uskmatusest

Madis Vaikmaa
, Arteri toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Film «Ilmutus».
Film «Ilmutus». Foto: outnow.ch

Kas inimene võib saada ilmutuse Neitsi Maarjalt? Kas midagi säärast väitvat ligimest võib uskuda? Kuidas leida tõendeid sündmusele, mille kohta neid ei saa olla? Ja kas tõendeid on üleüldse tarvis, sest uskujad usuvad juba niigi ja ülejäänud ei usuks ka tõendeid.

Nendele keerulistele küsimustele peab vastuse leidma ajakirjanik, kellel palutakse kirikliku uurimiskomisjoni liikmena uurida ilmutuse saanud tütarlapse lugu. Aga peategelase sisevõitlus on veelgi keerulisem. Konfliktikolletes omaenda silmaga sõjaõudusi näinud mehele on Jumala olemasolu pehmelt öeldes kaheldav ja seda ei aita muuta ka hea sõbra ja kolleegi äsjane hukkumine.

Ent elu pole lihtsam ka ilmutuse saanul. Tõelise rokkstaari kombel piiravad teda fännide hordid, kelle ainsaks sooviks on oma iidolit puudutada või koos pilti teha. Nendest rahu saamiseks tuleb lahkuda tagaustest ja reisida saatjaskonnaga. Nii nagu muudes sfäärides, on ka kirikus võimalik fännidelt raha välja pumbata, ja sedagi võimalust kasutatakse agaralt. Selle käigus muutub armastuse sõnumi levitaja pelgaks tooteks, kellel on väga konkreetne hind.

Film «Ilmutus».
Film «Ilmutus». Foto: Outnow.ch

Kokkuvõttes on tegu suurepärase vaheldusega USA peavoolukinole, mis võimaldab mittenaljakate naljade asemel mõtelda igavikuliste teemade peale. Ja täpselt sama moodi nagu madala ühisnimetajaga meelelahutus, viib ka see film mõtted päevatöölt eemale. Kusjuures boonusena kaasneb võimalus muutuda paremaks inimeseks. Jah, Jumala olemasolu kohta ei esitata filmis kaljukindlaid väiteid ega tõendeid, ent lõpuks polegi see oluline. Tähtsam on teekond, valmidus sellele asuda ning leppimine tõsiasjaga, et igaühe viib see isemoodi paika. Jumaliku vahelesegamisega või ilma selleta.

«Ilmutus» väärib vaatamist ka seetõttu, et seal kõlab mitu Arvo Pärdi ja Veljo Tormise teost. Tõsi, kohati muutub see häirivaks, sest täpselt muusika rütmis pankrannikule rulluvate lainete asemel näeb kaadris närviliselt mööda Vatikani koridore kiirustavat peategelast. Vatikani rahu see kiire tempoga kontsaklõbin muidugi ei häiri, aga pildi ja heli vastuolu mekk jääb man mitmes kohas.

«Ilmutus»

«L'apparition»
Režissöör: Xavier Giannoli
Osades: Vincent Lindon, Galatéa Bellugi, Patrick d'Assumçao
Kestus: 2 tundi ja 18 minutit
Hinnang: 5 tärni 5st
Filmi näeb kinos Artis

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles