Kross nimetas okupatsoonikahjude nõuet tulutuks ärplemiseks

Eerik-Niiles Kross Foto: Erik Prozes

Poliitik ja julgeolekuekspert Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) nimetas kava esitada Venemaale okupatsiooni eest kahjunõue tulutuks ärplemiseks, millest ei sünni tänasele Eestile välispoliitilist ega riiklikku kasu.

«Formaalselt õiget asja nõudes, ehkki lootusetut asja nõudes, näed jõuline välja. Kui me räägiksime absoluutsest õiglusest, siis me võiksime rääkida, et Venemaa peaks heastama Eestile tehtud kahju. Samas me saame ju väga hästi aru, et senikaua, kuni Venemaal ei ole võimul valitsust, kes kõigepealt oma enda rahvale tehtud kahju tunnistab, siis mis mõte on meil ärbelda,» ütles  Kross veebisaatele «Otse Postimehest». Ta lisas, et samahästi võiks Eesti nõuda Venemaalt Tartu rahulepingu järgse territooriumi tagastamist.

«See oleks ju õiglane, see on meie põhiseaduses ka kirjas. Miks me ei nõua siis? Esiteks sellepärast, et meil pole Venemaale territoriaalseid pretensioone, mis on olnud mõneti meie NATO-sse pääsemise hind. Teiseks ei ole ma kindel, kas me täna niiväga tahame Peipsi-taguseid alasid ja osa Pihkva oblastist kõige sellega kaasnevaga. Kolmandaks oleks see nõudmine ju täiesti ebarealistlik,» rääkis Kross. Ta lisas, et teoreetiliselt ei saa välistada, et millalgi astub Venemaal ametisse selline demokraatlikult valitud valitsus, kes tahab õigusliku järjepidevuse põhimõtte alusel korrastada oma suhted Eesti Vabariigiga.

«Aga meil ei ole mõtet täna sellel teemal väga ärbelda. Akadeemilise harjutusena võib ju seda teha - moodustame ühe rahvusvahelise töögrupi ja proovime okupatsioonikahjusid hinnata. Aga mis on selle asja, jättes sisepoliitilise kiskumise kõrvale, välispoliitiline või riiklik kasu, seda ma ei näe,» märkis Kross.

21. augustil Riias kohtunud Eesti justiitsminister Urmas Reinsalu ja Läti justiitsminister Dzintars Rasnacs teatasid ühisavalduses, et kavatsevad uurida kahju hüvitamise nõude võimalusi Nõukogude Liidu õigusjärgselt riigilt Venemaalt. Reinsalu tutvustas kohtumisel Läti justiitsministrile õiguslikku uuringut, kuidas rahvusvahelise õiguse seisukohast kompensatsiooninõude teemaga edasi liikuda, Rasnac omakorda tutvustas võimalikke meetmeid selle probleemiga tegelemiseks ÜRO tasemel.

Reinsalu on Postimehele öelnud, et okupatsioonikahjude hindamisel ei ole küsimus rahanumbrites, vaid eesmärk on saada terviklik ülevaade, milline oli Eesti jaoks okupatsiooni läbi tekkinud kaotuste ulatus.

Okupatsiooni läbi tekitatud kahjunõuete esitamine on Eesti, Läti ja Leedu poliitikas olnud aeg-ajalt teemaks juba paarkümmend aastat. 2004. aastal võttis riigikogu näiteks vastu otsuse, millega kohustas valitsust tegelema okupatsioonikahju hindamise ja võimaliku kahjunõude analüüsimisega. Venemaa on alati ametlikult nimetanud absurdseks igasuguseid katseid nõuda välja Balti riikidele tekitatud okupatsioonikahjusid.