Politsei muudab kadunud inimeste otsimise korda
1. november 2011, 10:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast septembris avalikuks tulnud vahejuhtumit, kus haige mees ootas 96 tundi Mähe metsas abi, on politsei otsustanud muuta senist kadunud inimeste otsingu korda.
«Kui varasemalt võis otsingute erinevate nn etappidega tegeleda juhtimiskeskus, piirkondlik välijuht kui ka operatiivjuht, siis edaspidi koondub kogu relevantne info operatiivjuhile, kelle pädevuses on langetada otsuseid erinevate tegevuste – positsioneerimise, koerte ja vabatahtlike kaasamise jms üle,» selgitas plaanis olevaid muudatusi Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Kristian Jaani.
«See teadmine tuleb viia ka teiste politseiametnikeni, kes kadunud inimesse puutuvat informatsiooni kodanikelt vastu võtavad, et nad oskaksid selle kohe õigele inimesele edasi anda,» lisas ta. Samuti on politseil plaanis läbi harjutada protseduurid, mis kaasnevad mobiiltelefoni positsioneerimisega ning millised on selle otsimisvahendi võimalused ja piiratus.
Augustikuu esimesel nädalal teatas mees politsei juhtumiskeskusesse oma isa kadumisest. Väidetavalt läks 50ndates aastates mees Õismäelt oma suvekodusse Mähele ning ei olnud õhtuks koju naasnud, lähedased ei saanud mehega ühendust telefoni teel. Abi paluti politseilt.
Pärast abipalve saamist edastas juhtimiskeskus Jaani sõnul isiku kirjelduse patrullidele, et nad tänavatel «silmad lahti hoiaksid». Järgmisel päeval laekus Kesklinna jaoskonda mehe kadumise kohta ka kirjalik avaldus. Kuna isik elas ja läks kaduma Lõuna jaoskonna territooriumilt, edastas avalduse saanud ametnik selle just Lõuna jaoskonda.
«Nädalavahetus aga halvas kahetsusväärselt info liikumise ka selles etapis,» tunnistas politseiametnik.
Viis päeva pärast teate saamist ning neli pärast avalduse laekumist Kesklinna jaoskonda, jõudis paber Lõuna jaoskonna töötajani, kes oma territooriumil juhtunut lahendama hakkas. Selleks ajaks oli kadunud mees oma pereliikmete ja sõprade abil üles leitud.
«Siit selgub üsna ilmekalt, et õnnetuse juhtumiseks pole palju vaja – piisab vaid inimlikest eksitustest olukorra tõsiduse hindamisel ja bürokraatlikust suhtumisest olukorras, mille lahendamisel on vaja just kiiret info liikumist ja selgeid otsuseid,» tunnistas Jaani. Ta lisas, et pelgalt info edastamisest ei piisa, politseinikel on vaja veenduda, et see jõudis ka õige inimeseni, kes sellega kohe ka tööle hakkab.
Jaani kinnitusel ühtki sarnast juhtumit Põhja prefektuuris ette tulnud ei ole. «Loomulikult on politsei soov igasuguseid probleeme ennetada ning selle nimel ei karda me ka kriitilisel hetkel peeglisse vaadata. Siinkohal vabandan veel kord nii kannatanu kui tema lähedaste ees ning soovin kiiret paranemist,» sõnas Jaani.
Politsei- ja piirivalveameti sisekontrollibüroo korraldatud distsiplinaarmenetlus tõdes, et kadumisjuhtumi lahendamisel esines Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna ning ka teiste struktuuriüksuste töökorralduses mitmeid vajakajäämisi. Mitmete vigade kokkulangemise tõttu tekkis olukord, kus politseil oli teadmine, et kadunu otsimisega tegeletakse, kuigi tegelikult reaalse otsimiseni ei jõutud.
Distsiplinaaruurimine selgitas samas, et juhtumi lahendamise tegi keerulisemaks asjaolu, et korraga suhtles mitu lähedast mitme erineva politseinikuga ning erinevad infokillud ei koondunud operatiivselt ühe politseiametniku kätte.
Ka ei jõudnud ametlik avaldus teises politseijaoskonnas õigel ajal reaalse menetlejani.
Põhja prefektuuri pressiesindaja Mihkel Loide kinnitusel ei olnud tegu ühegi konkreetse inimese veaga, vaid viga oli info liikumise süsteemis. Kedagi politseiametnikest karistatud ei ole ning seda pole ka kavas.