/nginx/o/2018/09/01/11351919t1hec44.jpg)
Washington on valmis suurendama Ukrainale pakutavat relvastust, et tõsta mere- ja õhuvägede võimekust Ida-Ukrainas Venemaa toel tegutsevate separatistide vastu, ütles USA erisaadik Kurt Volker Guardianile antud interjuus.
Erisaadik: USA on valmis aitama üles ehitada Ukraina mere- ja õhuväge (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Volkeri sõnul ei ole Ühendriigid ja Venemaa leidnud üksmeelt ÜRO rahuvalvajate saatmise osas mässuliste tsooni, et lõpetada neli aastat kestnud sõda.
Samuti ennustas erisaadik, et Venemaa president Vladimir Putin ootab ära Ukrainas järgmisel aastal toimuvad presidendi- ja parlamendivalimiste tulemused enne, kui ta teeb mingeid muudatusi oma läbirääkimiste seisukohtades.
Küll aga oli erisaadik kindel, et aeg ei tööta Putini kasuks. Ta rõhutas, et läänemeelsed ja venevastased meeleolud kasvavad Ukrainas iga mööduva kuuga.
Atlandi Nõukogu teaduri sõnul oleks Ukraine mere- ja õhuvägede toetamine märksa olulisema tähtsusega kui seni pakutud Javelini raketid.
Tähelepanu mere- ja õhuväele
Volkeri sõnul on USA presidendi Donald Trumpi administratsioon minema Ukraina relvastamisel palju kaugemale, kui aprillis üle antud tankitõrjeraketid. «Nad kaotavad iga nädal sõdureid, kes kaitsevad oma riiki,» ütles Volker, varasem USA suursaadik NATOs.
«Selles kontekstis on loomulik, et Ukraina tahab üles ehitada oma sõjaväe ja osaleda enesekaitses ning on loomulik, et nad otsivad selleks abi ja on loomulik, et teised riigid peaksid neid toetama. Otse loomulikult vajavad nad surmavat abi, sest nende vastu on avatud tuli,» sõnas saadik.
Volker lisas juurde, et tõenäoliselt arutlevad USA ja Ukraina mere- ja õhuvägede ülesehitamise asjus, sest mereväe haaras endale Venemaa ja Ukrainal on praegu väga piiratud võimekusega õhuvägi.
Mais võttis USA Kongress vastu otsuse eraldada Ukrainale 250 miljonit dollari (215 miljonit euro) ulatuses sõjaväelist abi, mille hulka kuuluvad ka surmatoovad relvad. Kongress hääletas sarnaste abieraldiste üle ka varem, kuid toona ei soovinud eelmise presidendi Barack Obama administratsioon Ukrainale surmavaid relvi pakkuda, sest kartis Venemaaga pingete eskaleerimist.
Trumpi administratsioon eemaldas selle piirangu eelmise aasta detsembris. Selle järel võeti vastu otsus saata Ukrainale Javelini rakette.
Kuid Atlandi Nõukogu teaduri Aric Toleri sõnul on Javelinid peamiselt sümboolse tähtsusega ning pole selge, kas neid ka kunagi kasutatakse. «Ukraina mere- ja õhukaitse toetamine oleks suur asi. See oleks palju olulisem.»
Kestev konflikt
Venemaa jätkab Donbassi regiooni separatistide relvastamist. Augustis avaldas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) droonipildid, mis näitasid pimeduse katte all piiri ületavate veoautode konvoisid.
USA ametnike hinnangul on Ida-Ukrainas praegu umbes 2000 vene sõjaväelast, kuid valdav osa lahingutegevusest on jäänud separatistide kanda. Rindepiirid on külmutatud ja sõda on hääbunud vähese intensiivusega konfliktiks, mis siiski nõuab igal nädalal elusid lisaks varasemale 10 500 hukkunule.
Kolm aastat tagasi sõlmitud Minski leppe järgi oleks Venemaa pidanud Ukrainast oma väed välja tõmbama ja Ukraina määrama eristaatuse Donetski ja Luhanski regioonidele. Ukraina president Petro Porošenko on teinud mõningaid samme detsentraliseerimiseks, kuid selle jaoks oluliste seaduste vastuvõtmine on parlamendis seiskunud enne järgmise aasta valimisi. Venemaa ei ole ües näidanud mingit huvi vägede väljaviimise vastu.