Tõeline armastus? 99-aastane USA mees kõnnib iga päev 10 kilomeetrit, et külastada oma naist haiglas

Luther Younger tahab oma kõndimisega tõestada oma armastust abikaasa vastu.

FOTO: Viktor Cap / PantherMedia / Viktor Cap / Scanpix

99-aastane Luther Younger on pärast pool sajandit kestnud abielu ikka veel pühendunud oma abikaasale Waverleele. Olgu kuum või külm, tuuline või sajune, Luther kõnnib iga päev maha pea kümme kilomeetrit, et külastada oma naist haiglas ja õhtul tagasi koju jõuda. 

Luther Younger elab Rochesteris, New Yorgi osariigis Ühendriikides. Üheksa aastat tagasi diagnoositi ta naisel ajukasvaja. Arstide hinnangul oli tal toona jäänud vaid viis aastat elada.

Waverlee ületas arstide ootusi, ent viimase üheksa aasta jooksul on ta pidanud palju aega haiglas veetma. Vahest peab Waverlee haiglas olema kuude kaupa. Nendel aegadel, kui Waverlee on haiglas, külastab teda abikaasa iga päev. Aeg-ajalt on Luther haiglas ööbinud, mõnikord on ta seetõttu pidanud põrandal magama.

CBS Newsi ajakirjanik külastas Lutherit vaid mõni päev enne tema 99. sünnipäeva. Enne kodunt lahkumist tegi Luther soojendavaid harjutusi: ta heitis end põrandale ja hakkas tegema täiuslikke kätekõverdusi. Siis hüppas ta üles, viskas seljakoti üle oma õla ja hõikas «Lähme!». Luther tunnistas ajakirjanikule, et tütre arvates on ta liiga aktiivne ja et ilmselt vastab see tähelepanek tõele. 

Luther oli ajakirjanikku hoiatanud, et kui ta tahab temaga tee haiglasse kaasa teha, peab ta samas tempos püsima. Samas ei oodanud ajakirjanik, et 100 eluaastale liginev mees kukub keset tänavaid jooksma. Luther nii aga tegi – korduvalt. 

Enne teele asumist oli mees öelnud, et ta ei taha rääkida millestki muust kui oma naisest.

Kuigi Lutheril oleks võimalik oodata, et tütar teda haiglasse sõidutaks või hüpata bussi peale, ei taha ta seda teha. «Mul on naine. Ma ei taha bussi oodata. Ma tahan minna ja oma naist näha,» ütles ta kõnni ajal. 

Mitmed inimesed tundsid Lutheri tee peal ära. Nad pakuvad talle küüti, kuid mees keeldub. Lutheri sõnul meeldib talle kõndida ja ta on alati teinud füüsilist tööd, et ennast ära elatada. Texases üles kasvanud mees on kuumaga harjunud, nii et ka ilm ei ole talle probleemiks. Luther on endine mereväelane, kes sõdis Korea sõjas ja ta on uhke oma tugevuse üle. 

«Inimesed ütlevad mulle, et ma peaks eakohaselt käituma - jah, muidugi. Nad on kadedad, sest ma ei joo, ei suitseta, sest see pole hea. Ma poleks siin [kui ma nii teeksin],» mõlgutas Luther. 

Aga tema kõnnitud kilomeetrid ei pea tõestama tema tugevust, vaid tema armastust Waverlee vastu. Lutheri sõnul on Waverlee temast mehe teinud. «Sellepärast ma armastan teda, et ta on sitke. Ta ei ole nõrk... see on naine, keda ma tahan.»

Lutheril ja Waverleel on üks laps, aga naine aitas tal kasvatada lapsi eelmisest abielust. Luther on naisele selle eest üdini tänulik ja ütleb, et ta poleks ise üksi hakkama saanud.

Haiglasse saabudes ruttab Luther Waverlee palatisse ja suudleb oma abikaasat. «Ta on minu teetassike ja ta on magus pealekauba,» ütleb mees abikaasa kõrvale istudes. Waverlee sõnul on ta abikaasa teda alati nii kutsunud.

Tütre sõnul otsib ta võimalusi isa koju tuua nii tihti kui võimalik. Talle ei meeldi, et isa kõnnib iga päev kümme kilomeetrit, kuid ta isa on kangekaelne ja ei muuda oma meelt. 

Õhtul lahkub Luther haiglast, et Waverlee saaks puhata. Tal on kahju, et peab naisest lahkuma, aga ta teab, et ta tuleb homme uuesti.

Tagasi üles