Aastaid politseis töötanud liiklusjurist Indrek Sirgi hinnangul on liiklushuligaanide arestimajja istuma panek õige karistuspraktika.
Liiklusjurist hoiatab kampaaniakorras karistamise eest
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
4. november 2011, 00:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sinu, minu ja veel 95 protsendi eestimaalaste jaoks on rahatrahv täiesti piisav mõjutusvahend. Kuid on kontingent, kellele juhiloa äravõtmine või suur rahatrahv ei tekita mingit emotsioone. Ta lihtsalt ei täida seda ja sõidab südame rahuga edasi,» ütles Sirk.
Sirgi sõnul lööb arestide kohaldamine liiklushuligaanile olulise ohutunde, sest arestimajas viibimine muudab igal juhul tema elukorraldust. «Me võime vaielda vaid selle üle, et kas see üks protsent liiklusrikkumistest, mille karistuse üle otsustamine antakse kohtuniku pädevusse, on palju või vähe. Minu meelest võiks ta isegi veidi kõrgem olla,» ütles Sirk.
Liiklusjuristi väitel oleks kõige halvem lahendus see, kui politsei rakendaks praegust sagedasemat arestide taotlemist liiklushuligaanidele vaid kampaania korras. «Kõiki rikkumisi peab käsitlema võrdselt ja mitte sellest lähtuvalt, et keegi ülemus kuskil otsustas, et nüüd hakkame areste kasutama,» rääkis Sirk.
Tema sõnul oleks hea kui konkreetsete rikkumiste puhul teaksid inimesed, mis sorti karistus neid ees ootab. «Kui inimene teab, et rohkem kui 60 km/h võrra kiirust ületades otsustab tema saatuse üle juba kohus ja sellega kaasneb võimalus sattuda arestimajja, oleks selliseid rikkumisi palju vähem,» rääkis Sirk. «Kui asi on aga nii, et praegu rakendame areste ja poole aasta pärast enam mitte, siis see sisendab inimestesse ainult ebavõrdse kohtlemise tunnet.»