Eesti põlevkivi seisab Euroopa kliimapoliitikal risti jalus

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Euroopa Liit hoiab auahnest rohelise energia eelistamise eesmärgist kinni ka siis, kui Kyoto jätkulepingut ei peaks sündima, kinnitas Euroopa Komisjoni volinik Connie Hedegaard. Muu hulgas satub küsimärgi alla põlevkivi kasutamine ja tõuseb lennupiletite hind.



Hedegaard ütles, et põlevkivielekter ja -õli seavad keskkonna seisukohalt tülikaid ülesandeid. «Mul on raske öelda, milline on põlevkivi tulevik,» sõnas Hedegaard Postimehele. «Me teame, et Eestil on põlevkivi, kuid selle kasutamisvõimalused sõltuvad seadustest ja elektritootmisportfellist.»

Põlevkivi põletamist elektrijaamade ahjudes euroliit Eestile keelata ei saa, kuid see on võimalik muuta majanduslikult mõttetuks CO2 kvoodihinnaga.

Juba aastaks 2040 peaks elektritootmine olema euroliidus peaaegu kasvuhoonegaasidevaba. Töötav põlevkivielektrijaam oleks selleks ajaks erandlik nähtus.

Häda põlevkiviõliga

Keerulisem teema on põlevkiviõli, mille kasutamise on Euroopa Komisjon samuti kahtluse alla seadnud – põhjuseks ikka selle väga kõrge CO2 ja teiste saasteainete sisaldus.

Praegu võib Eesti valitsus raporteerida ulmeliselt kõrgest, 50-protsendilisest kasvuhoonegaaside vähenemisest suhtes Kyoto protokolli võrdlusaastaga 1990.

Nõukogude rasketööstuse kokkuvarisemine täitis hoobilt ka meie keskkonnakaitse eesmärgid. Edaspidi on euroliidu nõuete täitmiseks aga vaja tegelikke muudatusi majanduses ning põlevkivitööstus on maailma kõige hullem süsinikdioksiidi tootja.

Kui taastuvenergia koja juht Rene Tammist kirjutas mõni nädal tagasi oma blogis, et Euroopa Komisjon keelab põlevkiviõli kasutamise, siis keskkonnaminister Keit Pentus kinnitas, et nii katastroofiline ei tohiks seis siiski olla.

«Euroopa Liidus arutatakse praegu kütuse kvaliteedi direktiivi rakendamist, kus üks teema on põlevkivist toodetav mootorikütus, mitte põlevkiviõli,» sõnas Pentus. «Kuid ka selles valguses on liialdus rääkida millegi keelamisest: jutt on kütustele kehtivatest nõuetest.» Direktiivi rakendumise tähtaeg on 2020. aasta.

Üks asjade käiguga kursis olev allikas ütles, et Eesti ametnikud on maha maganud õige hetke, et takistada põlevkiviõli sattumist musta nimekirja.

Eestil on vähemalt kaks tugevat liitlast – Kanada ja Suur­britannia. Kanada õliliivadest toodetud kütused läheksid samuti direktiiviga keelu alla.

Reuters kirjutas, et lõplik otsus kütuse kvaliteedi kohta tuleb detsembri algul. «Kütusedirektiivi opositsioon pole piisavalt suur ega tugev,» kommenteeris Toronto ülikooli professor Waldemar Skrobacki olukorda Calgary Heraldile.

«Keskkond on euroliidu teema ja Euroopa Komisjon on selles asjas nii mõjukas, et paari liikmesriigi vastuseis ei muuda midagi,» lisas Skrobacki.

Energiatööstusega seotud Eesti ärimeestele on euroliidu usinus kliima soojenemise vastu võitlemisel täiesti arusaamatu. «Põlevkivi on jumala and, ta pole asjata sellesse kohta pandud,» ütles üks ettevõtja eravestluses.

Ta märkis, et elektritootmisest mõistlikum on õlitootmine, tuletades meelde, et põlevkivitööstuse allakäik tooks Ida-Virumaale tõsise tööpuuduse.

Lisaks usule juba tegutsevatesse äridesse valmistuvad nii Eesti riik kui ka eraettevõtjad investeeringuteks põlevkiviõlist autokütuse tootmisse. Euroliidu keelav direktiiv tähendaks seda, et toota võib, kuid tarvitada seda siinmail ei tohi.

Et Eesti lugejale tundmatule ajalehele Calgary Heraldile kommentaare jaganud professor Waldemar Skrobacki järsud sõnad on väga täpne hinnang olukorrale, kinnitasid ka komisjoni kliimaametnike väljaütlemised eelmisel nädalal.

«Meil on Euroopa 2020. aasta eesmärgid, Euroopa süsinikukaubandus jääb püsima, jätkame sellega ka siis, kui Durbanis Kyoto jätkulepingut ei sünni,» ütles Hedegaard neljapäeval Brüsselis pressikonverentsil ajakirjanikele.

Venemaa, Austraalia, Jaapan ega Uus-Meremaa ei soovi Kyoto protokolli pikendada. Uue ülemaailmse leppe sünniks on aga ennekõike vaja nii USA kui ka suurte arenevate riikide nõusolekut. Ennekõike on jutt Hiinast ja Indiast, aga ka Brasiiliast.

Hedegaardi ega tema mõttekaaslasi ei heiduta teadmine, et euroliidu turjal on 11 protsenti maailma CO2 emissioonist ja selle kärpimine on kui sõelaga vee kandmine.

Sõda lennufirmadega

ÜRO kliimatippkohtumine tuleb Lõuna-Aafrika vabariigis Durbanis novembri lõpus. Mullu samal ajal Cancunis olnud kogunemine lõppes tulutult, aga mis võiks olla mõnusam kui Euroopa sombusest sügisest Aafrika sooja päikese alla kliima soojenemise probleeme arutama lennata.

Hedegaard teatas, et Euroopa Liit ei jätka pärast 2013. aastat arenguriikide kasvuhoonegaaside vähendamise projektide toetamist.

Sellistele ettevõtmistele on kulunud hulk raha, mille eest on ehitatud näiteks Delhisse metroo ja Guatemalasse geotermilist energiat kasutav lahendus. Ikka põhimõttel, et kui hindu tuk-tuk’i asemel sõidab metrooga, siis on õhk puhtam ja kliima soojenemine pidurdub.

Aga investeeringute lõpetamine kõlab ähvardusena: kui te ei liitu meie kliimapoliitika eesmärkidega, siis jääte rahata. Niisamuti sõdib euroliit Ameerika lennukompaniidega, kes pole nõus liituma lennunduses kehtima hakkava kvoodikaubandusega.

Suurema osa lennukikütuse põlemisel tekkiva kasvuhoonegaasi katteks annab euroliit tasuta kvooti, kuid osa sellest peavad firmad ikkagi ostma. Kusjuures see osa kasvab igal aastal alates 2012. aastast viis protsenti.

Suurbritannia eelarvesse peaks lennufirmade oksjonid tooma sada miljonit naela aastas. Kaks suurt üle Atlandi lendavat Ameerika lennufirmat American ja United on andnud komisjoni kohtusse.
Komisjoni kliimadirektoraadi süsinikukaubanduse osakonna ametnik Damien Mea­dows ütles ajakirjanikele, et kui lennufirmad võidavad kohtus, kohendab euroliit seadust, kuid ei loobu süsinikukaubandusest lennunduses. Meadows andis mõista, et protestivaid lennufirmasid saab trahvida.

«Euroopa võlakriis ei vähenda intelligentse kliimapoliitika vajadust, see vastupidi suurendab seda,» märkis Hedegaard. «Majanduse konkurentsivõime kasvatamine, uute töökohtade loomine ja kliimapoliitika käivad käsikäes.»

USA lennud kallinevad nelja euro võrra

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles