/nginx/o/2018/08/03/11151175t1h5ab1.jpg)
Käesoleva aasta kaheks esimese kuu jooksul hukkus tulekahjudes 24 inimest, neist kolm augustis.
Augustis hukkus tulekahjudes kolm inimest
3. september 2018, 19:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta sama ajavahemiku jooksul kaotas tulekahjudes elu 19 inimest ning augustis ei hukkunud tules ühtegi inimest, edastas päästeamet.
Päästeameti arendusosakonna nõunik Helina Uku sõnul juhtusid hukkunuga tulekahjud enamasti eluhoonetes, sealhulgas ka aastaringseks elamiseks kohandatud suvilas. Üks inimelu nõudnud põleng leidis aset hooldekodus, üks mahajäetud hoones ja üks mitteeluhoonesse ehitatud saunas. Üks inimene hukkus ka kulupõletamise tagajärjel.
Kümme inimest hukkusid suitsetamisest alguse saanud tulekahjus. Neist kaheksa suitsetasid magamisasemel. Kolm inimest hukkusid toiduvalmistamisest, kaks inimest lahtise tule kasutamisest, kaks hooletust kütteseadme kasutamisest alguse saanud tulekahjudes ning neljal korral ei õnnestunud tulekahju tekkepõhjust välja selgitada.
13 juhul hukkus inimene ruumides, kus puudus nõuetekohaselt paigaldatud või töökorras suitsuandur. 2017. aasta samal perioodil oli hukkunuga tulekahju peamine tekkepõhjus suitsetamine.
Tulekahjus hukkunu oli keskmiselt 65-aastane, vanim hukkunu oli 96- ja noorim 36-aastane. Hukkunutest 42 protsenti olid pensionärid ning 29 protsenti töötud. Esialgsetel andmetel oli tulekahju hetkel alkoholijoobes 54 protsenti hukkunutest.
Esialgsetel andmetel päästeti käesoleva aasta jooksul augusti lõpu seisuga tulekahjudest 45 inimest ning vigastada sai 66 inimest. Kaheksa toodi küll elusalt välja, kuid nad surid kas teel haiglasse või haiglas. 2017. aasta samal perioodil päästeti tulest 44 inimest ning vigastatuid oli 61.