Mahtude ületamisega on probleeme igas teises kaevanduses

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kurevere karjäär.
Kurevere karjäär. Foto: Egert Kamenik/Postimees

Kaevandusettevõte Nordkalk võitis kohtus riiki, kuna suutis tõestada, et ei ületanud Kurevere karjääris lubatud kaevandamismahtu mitte teadlikult, vaid langes ministeeriumide ametikoridorides valitseva segaduse ohvriks. Selgub, et segane süsteem on tinginud olukorra, kus mahte ületatakse igas teises kaevanduses.

Kaevandamismahtude ületamine kerkis Eestis teravalt üles 2009. aasta kevadel, kui puudustele üldises masinavärgis juhtis tähelepanu riigikontrolli audit.

Riigikontrolli hinnangul oli kaevandamismahtude ületamise juures põhiprobleemiks vastutuse hajumine, sest riiklik korraldus on jaotatud kahe ministeeriumi, keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel.

Kuni 2009. aastani oli kaevanduste kontrollimisel peetud peamiselt silmas mahtude aruandeid, ent seejärel hakati rohkem pöörama tähelepanu piiridest kinnipidamisele. Selleks hakati korraldama nn ülelende, millega saadi esmased andmed võimaliku rikkumise kohta ja mis olid keskkonnainspektsioonile informatsiooniks edasiste kontrollide korraldamisel.

Niipea kui hakati mäeeraldisepiire täpsemalt kontrollima, hakkasidki ilmsiks tulema ülekaevandamised. Aastatel 2009–2010 mõõtis keskkonnainspektsioon nii ära 235 objekti. Neist üle saja vajasid hilisemat maapealset järelkontrolli. «Võib öelda, et probleem on igas teises kaevanduses,» ütleb keskkonnakaitse osakonna juhtivinspektor Reeli Sildnik.

Inspektsiooni hinnangul pole suurem osa sellistest rikkumistest kuritahtlikud, vaid seotud hooletusega. «Võib-olla tuli see sellest, et väga pikka aega ei tajutud kontrolli olemasolu, ja nii need asjad kuhjusid,» pakub Sildnik.

Suurimaks hinnatud keskkonnakahju leiti Võrumaal Nogopalus, kus kaevandajaks oli Kagu teedevalitsus. 2009. aastal hindas inspektsioon seal tekitatud keskkonnakahju suuruseks 22,8 miljonit krooni.

Et tegemist oli maanteeameti alluvuses tegutseva riigiettevõttega, tegi inspektsioon esialgu ettepaneku kahju vabatahtlikult hüvitada. Nüüd, kaks aastat pärast rikkumise avastamist, otsustas iseseisva uurimisõiguse saanud keskkonnainspektsioon siiski alustada Nogopalu juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust.

2010. aastal andis inspektsioon prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamiseks edasi kolm juhtumit.

Suurimad selles vallas toimunud rikkumised fikseeriti Tartumaal Laeva vallas Lõhmuse kruusakarjääris (keskkonnakahju 5,76 miljonit krooni) ja Läänemaa Anelma dolokivikarjääris (keskkonnakahju 4,84 miljonit krooni).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles