Kui suudame järgmisel aastal juurde võita tuhatkond inimelu, muutub eesti rahva iive taas positiivseks. Viimati oli see nõnda 1990. aastal.
2009. aastal võib eesti rahva iive muutuda positiivseks
29. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud reedel Vikerraadios esinedes lausus peaminister Andrus Ansip, et loodab iibe pöördumist positiivseks juba eeloleval aastal.
«Me näeme praegu, et Eesti iive on järjest paranenud,» ütles Ansip, rõhutades vajadust jätkata vanemahüvitise maksmist senise korra alusel. «Sündide arv on kiiresti suurenenud, ma loodan, et sel aastal saab see arv olema juba 16 000. Samas on suremus väga kiiresti vähenenud. Ja ma usun, et järgmine aasta saab olema üle aastate jälle aasta, mil meil iive saab olema positiivne.»
Ansip lisas, et vanemahüvitise mõju üle sündimusele võib lõpmatuseni vaielda, ent isegi kui see on vaid kolm protsenti, on tegu suure mõjuga.
Keeruline ennustada
Eesti rahva iive on negatiivne olnud varsti juba paarkümmend aastat. Eesti NSV lõpukümnendil oli iive positiivne 4000–5000 inimese võrra aastas, kuid 1991. aasta pani 300 inimese suuruse «puudujäägiga» aluse pikale langusele.
1994. aastal jäi iive juba 8000 inimesega miinusesse, kuid alates 1999. aastast hakkas langus aeglustuma. 2007. aasta iibeks kujunes –1634.
Eurostati prognoosi kohaselt peaks tänavu sündima 14 956 last, kuid statistikaameti andmetel oli novembris neid sündinud juba 14 897. Eurostati prognoositud 17 251 surmast oli novembri seisuga täide läinud vaid 15 369.
«Sel aastal jääme ilmselt veel miinusesse ehk siis sündide arv on surmade arvust endiselt väiksem – umbes 400–500 inimest on see miinuse poole peal olemine –, kuid areng on olnud väga hea,» tõdes Ansip Eesti Raadiole.
Keeruline ennustada
Positiivse või vähemalt nullilähedase iibe saavutamist järgmisel või veelgi suurema tõenäosusega ülejärgmisel aastal peab võimalikuks ka rahvastiku-uuringutega tegelev emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.
«Tõepoolest on sündimus viimastel aastatel üsna kiiresti kasvanud. Kui me nüüd tõesti niisuguse kiireneva trendi jätkumist usuksime, samas kui suremus on pigem pisut kahanenud, ei ole see päris võimatu,» rääkis Tiit.
«Teisest küljest, majanduse mõttes raskematel aastatel kipub suremus võib-olla isegi suurenema,» jätkas ta. «See on üsna raskesti prognoositav.»
Tiit oletab, et tänavune iive jääb tuhande inimese võrra miinusesse. Seega tuleks null- või positiivse iibe saavutamiseks tuleval aastal juurde võita tuhat inimelu, seda nii sündimuse suurenemise kui surmade vähendamise kaudu. Viimase osas võib oma panuse anda ka näiteks suitsuandurite muutmine kohustuslikuks.
«Tänu päästeameti heale ennetustööle on tulekahjudes hukkunute arv langenud alla saja inimese aastas, mis võrreldes viimaste aegadega on esmakordne,» ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort.
Detsembrikuu Akadeemias avaldatud kirjutises nimetas Ene-Margit Tiit Eesti suuremate rahvastikuprobleemide seas ka noorte inimeste, eriti aga noorte naiste väljarännet.
Kui 2007. aasta lõpuks hakkas sisseränne jõudma väljarändele järele, siis majanduslanguse tõttu võib väljaränne uuesti kasvada, hoiatab Tiit. Kuna lahkuvad esmajoones noored naised, mõjub see sündimusele.
Iibe parandamiseks tuleb jätkuvalt hea seista perepoliitiliste meetmete toimimise eest, rõhutas Tiit. «Praegu on üsna ilmne, et vanemahüvitis on päris hästi aidanud. Loomulikult on vaja lisaks rahaliselt väljamakstavale toetusele ka koolilõunaid, ringiraha, lasteaiakohti ja kõike muud, mis aitab kaasa töö ja pereelu ühitamisele,» rääkis Tiit.
Tuleb luua stiimuleid noorte tagasipöördumiseks Eestisse ning võidelda vägivaldsete ja õnnetussurmade vähendamise eest.