Hannes Hanso: see ei ole ainult Eesti riigi saladus, mis on läinud Venemaale

Heelia Sillamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Hanso
Hannes Hanso Foto: Presidendi kantselei

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso sõnul on praegu olukord kehv ning ainult Eesti riigi saladused ei ole riigireeturite vahendusel Venemaale jõudnud. 

«Halb, mis siin ilustada, olukord on kehv,» kommenteeris riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso kahe riigireeturi vahele võtmist, kes jõudsid Eesti kohta Venemaale infot lekitada viis aastat. Hanso sõnul alles selgub, kui suur on riigile aastate jooksul tekitatud kahju – töögrupp selle välja selgitamiseks on loodud.

Seda, miks riigireeturid nii pikalt tegutseda said, on Hanso sõnul temal poliitikuna raske öelda. Riigikaitsekomisjoni esimehe sõnul on riigireetmine üks keerulisemaid ja varjatumaid kriminaaljuhtumite vorme, mistõttu võtab tõendite kogumine ka pikalt aega.

«See, et Venemaal on agressiivne, süsteemne huvi Eestis toimuva vastu, ei tohiks kellelegi üllatusena tulla,» sõnas riigikaitsekomisjoni esimees. Hanso sõnul on kõrgendatud huvi seotud suuresti ka liitlaste kohalolekuga. «See ei ole ainult Eesti riigi saladus, mis on läinud Venemaale,» lausus riigikaitsekomisjoni esimees.

Tema sõnul teavad ka liitlased, et need ohud on olemas ja teavad, et Eesti ametiasutused tegelevad nende probleemidega väga professionaalselt. «Keegi ei tohi olla naiivne, et seal riigis on midagi muutumas paremuse poole,» kommenteeris Hanso Venemaal toimuvat.  

«Kui otsida väga halvas asjas midagi positiivset, siis positiivne on kindlasti see, et meie vastavad asutused on muutunud oluliselt osavamaks ja võimekamaks,» lausus Hanso. Samuti tõi ta välja, et selline juhtum annab kõikidele riigireeturitele edasi selge sõnumi: «Te jääte vahele!»

Kaitseminister Jüri Luige sõnul annab kahe riigireetmises kahtlustatava kinnipidamine tõestust meie vastuluure ja pädevate asutuste tugevusest  ning kompromissitusest riigivastaste kuritegude vastu võitlemisel. «Tegu on erakordselt häiriva ja kahetsusväärse juhtumiga.  Uurimine  käib ning kriminaalasja menetlevad riigiprokuratuur ja kaitsepolitseiamet, kes uurimise ajal juhtunut kommenteerida saavad,» kommenteeris Luik.   

Kaitseminister lubas täna luua komisjoni, mille eesmärk on tuvastada tekitatud kahju ulatus, meetmed selle kahju vähendamiseks ja tulevaste riskide maandamiseks. Komisjoni hakkab juhtima kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk.

«Kaitseväe tegevuse aluseks on usaldus, ilma selleta pole võimalik efektiivset riigikaitset organiseerida. Ja me usaldame oma inimesi ka edaspidi! Samas need, kes asuvad riigireetmise teele, leitakse üles  ja nad saavad karistatud,» sõnas Luik.

«Kahe Eesti kodaniku kinnipidamine riigireetmises kahtlustatavatena on sügavalt häiriv juhtum,» sõnas peaminister Jüri Ratas, lisades, et riigireetmise avastamine on kahtlemata Eesti vastuluure ning teiste pädevate asutuste tõsise ja professionaalse töö tulemus.

«Tänane uudis on üheselt mõistetav sõnum – igale süüdlasele jõutakse ükskord jälile ning iga selline tegu saab karistatud,» lausus peaminister. Ratase sõnul on Eesti valinud läbipaistva tee, kus vaenulike riikide ja eriteenistuste kasuks töötamise juhtumid avalikustatakse. «See on kohati raske ja valus, kuid kinnitab meie ühiskonna tugevust, võimekust ning küpsust otsustavalt tegutseda,» selgitas peaminister.

«Vaieldamatult on tegemist väga tõsise juhtumiga,» kommenteeris hiljuti Reformierakonnaga liitunud poliitik Marko Mihkelson. Tema sõnul on kõige olulisem järeldus, mida hetkel saab teha, see, et Venemaa luureteenistuste surve Eestis ei ole vähenenud.

«Me näeme tegelikult, et see on ka mujal nii,» lausus Mihkelson. Poliitiku sõnul on see osa Venemaa jõulisest luuretegevusest NATO Euroopa Liidu liikmesriikide vastu.  

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles