Kõrgharidusreform trügib riigikogu suurde saali

Kõrgharidusreform murrab sisse.

FOTO: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Kultuurikomisjon otsustas kõrgharidusreformi eelnõu saata järgmisel neljapäeval täiskogule esimeseks lugemiseks, ehkki opositsiooni hinnangul oleks pidanud sellest enne kõrvaldama mitmed puudused.

Komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada ja anda muudatusettepanekute tegemiseks aega 10 tööpäeva.

Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas tõi välja ka mõned probleemkohad, milles Reformierakond tahab kindlasti esimese ja teise lugemise vahepeal selgust saada: «Näiteks tulemuslepingute ja tegevustoetuste mehhanism - kuidas hakkab nende määramine välja nägema. Minister Jaak Aaviksoo on lubanud näidistulemuslepingu kokku panna, et me saaks sellega tutvuda,» ütles Klaas Postimehele.

Samuti tahab komisjon näha vähemalt eelnõu tasemel vajaduspõhiste õppetoetuste seadust.

Palju küsimusi tekitas komisjoni tänasel istungil ka see, kuidas määratleda eelnõus täpsemalt, et tudengi õppekava läbimisel oleks tagatud kvaliteet, kui praeguses eelnõu on oluline tähis vaid 30 ainepunkti läbimine.

«Kas vaadatakse ainult ainepunktide kogumist aja jooksul, või ka seda, millise keskmise hindega need kogutakse?» küsis Klaas, viidates sellele, et ainepunktid on võimalik koguda nii hindele A kui E. «Meie soovime, et kõrghariduse kvaliteeti tagavad sätted oleksid eelnõus tagatud. Täpsemalt peab olema ka sätestatud, millal tekib siis tudengil kohustus tasuda kogumata ainepunktide eest,» ütles Klaas.

Tema sõnul lubas minister neid küsimusi kahe lugemise vahepeal täpsustada.

Keskerakonna liige Aadu Must ütles Postimehele, et komisjon on kõrgharidusreformi eelnõuga juba pikalt töötanud ning tegelikult on kõigil ühine arusaam, et probleemid kõrghariduses on aastaid juba kuhjunud ja neid tuleks hakata lahendama.

«Hääletamisel oli aga lahknevusi – koalitsioon leidis, et eelnõu peab kindlasti järgmisel nädalal suurde saali jõudma, kuid opositsioonierakonnad soovitasid teha kõigepealt asi võimalikult valmis ja alles siis saali esitada,» ütles Must.

Musta sõnul on eelnõus probleeme päris palju. «Seal on lausa tehnilisi puudujääke ja eriarvamusi, näiteks, kas arvestus peab olema semestri- või õppeaastapõhine. Hästi keeruline on see, et meil ei ole selget arusaama selles, kuidas reform ikkagi tagatud rahastamisega. Tuleb välja, et isegi kui mõni ümberkorraldus toob kokkuhoiu, siis selle läbiviimiseks peab olema teatud hulk raha.»

«Kõik olid ühel meelel, et kõrghariduses on tarvis kvaliteedireformi. Seetõttu on mõttekas kindlasti eelnõuga edasi minna,» märkis seevastu Klaas.

IRLi liige Liisa Pakosta pidas oluliseks, et üliõpilaste sotsiaaltoetused ja tasuta õpe jõustuksid üheaegselt. «On ju arusaadav, et nõudes noortelt suuremat töökust, peame samal ajal vaesemate perede lapsi riigi poolt rohkem toetama. Tasuta kõrghariduse mõte seisneb eeskätt selles, et pere rahakoti suurus ei oleks määrav noore inimese haridusvalikutes. Oleme seda algusest peale rõhutanud ja ka täna on see üks peaküsimusi, kus poliitilist kokkulepet otsitakse. »

Eelnõu tuleks tagasi võtta

Sotsiaaldemokaadid kutsuvad aga valitsust kõrgharidusreformi kava riigikogust tagasi võtma, sest praegusel kujul ei too see tasuta kõrgharidust, vaid võib hoopis piirata kõrghariduse kättesaadavust.

«Minister Jaak Aaviksoo on aga pakkunud välja eelnõu, mis ei taga mitte kuidagi tasuta kõrghariduse loosungi elluviimist. Selle eelnõu vastuvõtmise tõenäoliseks tulemuseks on hoopis õppemaksu tasuvate üliõpilaste arvu kasv, rääkimata tekkivast suurest segadusest,» ütles kultuurikomisjoni liige, sotsiaaldemokraat Jaak Allik.

Sotsiaaldemokraadid peavad õigeks läbimõtlemata ja vastuolulise eelnõu riigikogu menetlusest tagasi võtmist, sest selle põhjalik ringitegemine parlamendi kultuurikomisjonis oleks aeganõudev ja ebaotstarbekas.

«Toetame rektorite nõukogu ettepanekut moodustada töörühm, kes esitab 1. märtsiks kõigi osapoolte poolt aktsepteeritud ja selgele kontseptsioonile rajatud kõrgharidusreformi põhimõtted ja alusdokumendid. Reformi edasilükkamine vähemalt aasta võrra on paratamatu,» märkis Allik.

Kõrgharidusreformi rakendamine pole Alliku kinnitusel võimalik ilma uue õppetoetuste süsteemita, mille kohta pole esitatud eelnõu ja mille tarbeks ei ole 2012.aasta eelarves kavandatud ka lisaraha.
 

Tagasi üles