Valeraha levik on järjest langenud

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on aasta alguses leitud võltsitud rahatähed.
Pildil on aasta alguses leitud võltsitud rahatähed. Foto: Liis Treimann

Kuigi Tartu, Viljandi ja Pärnu kandist on alates eelmise nädala esmaspäevast tulnud mitmeid teateid valeraha kasutamisest, näitab statistika, et valeraha esineb aasta esimeste kuudega võrreldes tunduvalt vähem.

Reede pealelõunal tasus tundmatu vene keelt kõnelenud noormees Pärnus Vanal turul võltsimistunnustega 100-eurose rahatähega ning esmaspäeval tasuti 100-eurose valerahaga ühes Pärnu kaupluses. Võltsing avastati alles hilisemal kontrollimisel.

Samas vääringus valeraha avastati 12. novembril Tõrva linnas asuvas kaupluses. Sakala andmetel on politseile teada, et võltseurodega üritati maksta Tõrvas veel mitmes kohas, kuid tänu müüjate valvsusele see ei õnnestunud.

Politsei lisas, et võltseurosid pakkuvad isikud võivad liikuda hõbedavärvi sõiduautoga Volvo. Ühel noormehel oli seljas pruun nahktagi ja teisel tumedad riided ning peas kapuuts ning nad rääkisid vene ja inglise keelt.

Esmaspäeval avastati Abja-Paluojal asuvas pangakontoris ühest osaühingust toodud kassaraha seas võltsimistunnustega 100-eurone rahatäht ning nädal varem, 7. novembril, avastati Tartus turvafirma sularahakeskuses võltsimistunnustega 200-eurone rahatäht.

«Valdavalt on maksmiseks valitud kohad, kus puuduvad seadmed raha kontrollimiseks,» iseloomustas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kaarel Kuusk juhtumeid. «Mitmel juhul on kahtlusalustel olnud sarnane kirjeldus: mustas riietuses, vene keelt kõnelevad noormehed.»

Ta lisas, et hetkel pole nimetatud kuritegudes kedagi kahtlustatavana kinni peetud.

«Viimasel nädalal on tõepoolest hoogustunud 100-euroste võltskupüüride levik Eestis, seega palume inimestel olla tähelepanelikud,» rääkis Kuusk. «Samas, vaadates pikemas perspektiivis, siis ei saa väita, et valeraha levik Eestis kuidagi eriliselt hoogustunud oleks.»

Selle aastaga on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis (EKEI) registreeritud 239 võltsitud euro paberraha. Kõige enam on võltsitud 50 euroseid kupüüre, mida registreeriti 123 korral. Levinud on ka 20 ja 100 eurosed kupüürid, mida leiti vastavalt 39 ja 40 korda.

Kui jaanuaris tabati 66, veebruaris 31, märtsis 29 rahatähte, siis septembris 20 ja oktoobris 14 võltsitud euro paberraha. Kusjuures tänavu on EKEIsse jõudnud ka 87 võltsitud eurosenti.

Politsei soovitab inimestel eurokupüüridega tutvuda, teha endale selgeks, millised on eurode turvaelemendid ja kuidas neid ära tunda. Euro turvaelemendid on ära toodud näiteks Euroopa Keskpanga koduleheküljel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles