Fjuk: avaliku ruumi politiseerimine hirmutab ühiskonda

Ignar Fjuk.

FOTO: Peeter Langovits

1990. aastatel Põhiseaduse Assambleesse ja riigikokku kuulnud arhitekt Igar Fjuk leiab, et avaliku ruumi politiseerimine hirmutab ühiskonda.

Ajakirjanik Sulev Valner kirjutas tänases Postimehes, et Lääne maavanema kandidaadiks esitatud Võru reformierakondlase Innar Mäesalu ametisse määramisega on viieteistkümnest Eesti maavanemast neliteist politiseerunud, kuuludes kas Reformierakonna või Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ridadesse.

«Olukord on õiguslikust aspektist halb ja paistab ka halb välja, sest maavanema ülesannete hulgas leidub tohutu kataloog tegevusi, mis on seotud järelevalvefunktsioonidega,» rääkis Fjuk Postimehele.

«Eesti on nii väike riik, et valitsus ei vaja kohtadele käepikendusena maavanemat, valitsuse käepikendus on internet, e-riik,» rõhutas Fjuk. «Kontseptsioon maavanemast kui valitsuse esindajast koha peal on sada aastat vana ja aegunud.»

«Kui kontrollorgan on politiseeritud või sinna on tööle võetud erakondlased, kellele luuakse mugav põli, tekivad küsimused ka nende pädevusest ja eelkõige on ikka halb, kui avaliku sektori ameteid sellise printsiibi alusel jagatakse. Kas ka näiteks valesse erakonda kuuluvatel ametnikel muudetakse elu põrguks?» küsis Ignar Fjuk.

«Omaaegne keskerakondlasest Harju maavanem, ma mäletan, tegi Loksa puhul mitmeid erakondlikust printsiibist lähtunud kallutatud otsuseid, sama printsiip jätkub ilmselt siis ka nüüd, seda nüüd lihtsalt teevad teistest erakondadest teised inimesed?» arutles Fjuk.

«Avaliku ruumi politiseerimine tekitab ühiskonnas hirmu ja ebaturvalisust. Me ei tea enam, kas kontrolli teostatakse seadusest tuleneva hoolikusega või kontrollitakse «omi». See on kindlasti halb asi,» rõhutas Fjuk.

«Milline on järgmine järelevalvet teostav institutsioon, mis politiseeritakse? Kas halduskohtud? Võimalik, et esmalt lubatakse seadusega halduskohtunikeks erakondlased ning seejärel hakatakse juba konkreetseid parteilasi sinna nimetama?» spekuleeris Fjuk.

«Et mingigi muutus toimuks, peaks sellega praegu seotud probleemi nägema ja tunnistama riigikogu, parlamendis peaks selle üle tekkima diskussioon. Praegu aga ei koalitsioon ega opositsioon näe asjas probleemi, koalitsioon võtab viimast ja määrab oma inimesi ameteisse, nagu jõuab, ja opositsioon ootab oma aega, et võimule tulles need ametikohad jälle oma inimestega täita,» oli Ignar Fjuk pessimistlik süsteemi muutumise küsimuses.

Tagasi üles