Kas Ida-Viru reisibussid töötavad hoopis kütusemuuladena?

Buss Narva piiripunktis.

FOTO: Liis Treimann

Narvalaste nutikusel pole piire – milleks tuua kütust Ivangorodist sõiduautoga, kui seda saab teha 800-liitrise paagiga bussiga? Ainuüksi tänavu kümne kuuga kasvas bussiliiklus üle piiri poole võrra. Paraku pole buumi taga niivõrd idanaabrite suurenenud huvi Eesti vastu, kuivõrd nn kütuseveobussid.

Ka kolmapäeva hommikul seisis neid Narva piiripunktis kaks ja ega seal  sabas päris turismibusse polnudki.

Kütuse üleveo bussi ära tunda pole põrmugi keeruline: tavaliselt on seal reisijaid vähem kui äriliselt mõistlik ja need on vanemat tüüpi masinad. Osa sellistest bussidest ongi ostetud spetsiaalselt kütuseäriks ja kriteeriumiks pole mitte reisijate mugavus, vaid tehase originaalpaagi suurus. See võib olla 500-liitrine, aga mõnel juhul ka lausa 900-liitrine.

Narva piiripunkti juht piirivalvemajor Jaanus Lumiste on mures, sest alles pooleteise aasta eest elumärke ilmutama hakanud äri vohab juba karuputkena. Parajasti ongi üks säärane buss jõudnud piirikontrolli.

Rakverest pärit bussi juht vastab Lumiste küsimustele, et bussis on 21 reisijat ja paaki mahub 520 liitrit diislit. Järgmine buss tuleb Kiviõlist ja selle paak on juba 800-liitrine. Reisijaid on 17. Need kaks bussi on küll vanad, aga väliselt heas korras.

Kaks on grupp

Samal ajal saabub Jaanilinna poolt üks paras romu, mis suundub koos 630 liitri ja 17 reisijaga tagasi Jõhvi. Kõik juhid räägivad Lumistele reisijate veost Ivangorodi turule, aga kui piirivalvemajor küsib, kas kütust ka tangitakse, on vastus iseenesestmõistetavalt jaatav.

Lumiste sõnul näitab probleemi ulatust see, et juba käiakse Rakverest diisli järel. Neil juhtidel on lisasissetulekuallikana kaasas ka Vene või halli passi omanikud, aga narvakad end reisijate värbamisega ei vaeva.

«Mida lähemalt tullakse, seda vähem on reisijaid,» räägib piiripunkti juht. «Narva bussis võib olla lisaks juhile veel paar inimest – oleme kontrollimisel tuvastanud, et need on kas juhi lähisugulased, naabrid või tuttavad. Selle põhjal nimetavadki nad end turismibussiks.»

Bussi omanik teab väga hästi, et tal peab olema vastavalt rahvusvahelisele reisijate veo konventsioonile peal grupp, ja kaks inimest moodustavad juba kenakese grupi.

2010. aastal kasvas busside piiriületus võrreldes aasta varasemaga 50 protsenti, tänavu esimese kümne kuuga aga võrreldes mullu sama ajaga veel 48 protsenti.

Lumiste hinnangul moodustavad kasvust väga suure osa just kütuseveobussid, mis hakkasid liini- ja tellimusveobusside kõrvale ilmuma pooleteise aasta eest.

«Nad sõidavad korraks Ivangorodi, hangivad sealt aktsiisikaupa ja tulevad Eestisse tagasi,» selgitab ta. «Peamine eesmärk on muidugi toimetada siia suures koguses kütust.»

Esimese kümne kuuga on piiri ületanud mõlemat poolt kokku keskmiselt 65 bussi päevas, piirivalvemajor Lumiste ja teistegi asjatundjate hinnanguil moodustavad neist vähemalt veerandi ehk 16–20 bussi kütusevedajad.

«Tänu sellele aeglustub tegelike reisijate piiriületamine, sest nad peavad seisma kütusevedajatega samas järjekorras,» tunnistab Narva piiripunkti juht. «Eriti keeruliseks läheb siis, kui Venemaal on suured pühad – hiljutiste nn oktoobripühade ajal ületas piiri isegi üle saja bussi päevas.»

Pretensioonikad tegelased

Piirivalve on järjekorras seisnud «pärisbusse» kütuseveobussidest mõnikord erandkorras ette lubanud, aga tegelikult selleks õigust pole.

«Nende busside juhid on juba esitanud kaebusi, et olen lubanud teenindada enne neid ekskursioonibusse, kus on peal koolilapsed,» räägib Lumiste. «Nemad teavad väga hästi seadusi ja oma õigusi.»

Vaid liinibussid saavad üle väljaspool järjekorda. Bussifirma Sebe tellimusvedude bussijuhi Aleksei Zaitsevi sõnul häirivad järjekordades seisvad kütusebussid juba tõsiselt normaalsete tellimusveofirmade tegevust. «Suvel käisid nad üle piiri kaks korda päevas,» märgib ta.

Selliseid professionaalseid kütusebussiärimehi on Zaitsevi hinnangul juba kindlasti üle kümne. «Meil on nende meestega halvad suhted – nemad seisavad iga päev piiril, aga meil on vaja turiste üle vedada,» räägib ta. «Suvel olin järjekorras kuni kaheksa tundi.»

Narva piirijärjekordi korraldava ettevõtte Transservis-N tegevjuhi Andrus Tamme sõnul on tulnud ette isegi seda, et üks buss käib päevas kolm korda Ivangorodis.

«Kui sellises bussis istub ainult juht ja lisaks kaks-kolm inimest joovad õlut, siis on täiesti selge, et see ei ole turismibuss,» kinnitab ta.

Mustale turule

Suur osa bussidega toodud diislist müüakse althõlma maha, Postimehe andmetel kasutavad mõned väiksemad bussifirmad Venemaalt toodud diislit ka kohalikel liinidel. Suure paagiga buss saadetakse Ivangorodi kütuse järele ja toodud diisel jagatakse siis näiteks oma marsruuttaksodele. See solgib omakorda ühistransporditurgu.

Lumiste sõnul on praegune Narva piiripunkt transpordivoogudele niigi kitsaks jäänud ja sestap on kütuseveobusside tegevus eriti häiriv. Äsja tegid piirivalvurid koos maanteeametiga piiripunktis kahepäevase operatsiooni.

«Selgitasime välja ka hulga busse, millele olid paigaldatud lisapaagid,» lausub ta. «Selliseid busse avastatakse pea iga päev ja need saab suunata korduvale tehnoülevaatusele. Tänu neile meetmetele täheldame praegu mõningast kütusevedajate hulga vähenemist.»

Aga enamasti on bussidel tehase originaalpaagid ja kõik vastab nõuetele: alates rahvusvahelisest veoloast ja lõpetades nn rohelise raamatuga.

Lumiste sõnul pole kahtlustki, et kütuse ülevedu suurtes bussipaakides on igal juhul kasumlikum kui kuni 100-liitrise paagiga sõiduautodega üle piiri käimine. Nii ongi sellised bussid praegu kujunenud sõiduautodest suuremaks probleemiks.

«Sõiduautode piiriületuste puhul ei tähelda me ju kaugeltki võrreldavat kasvu,» lisab Narva piiripunkti juht Lumiste. Narvalased on olnud tema sõnul piiriäris seni teerajajad ja kagupiirile pole kütusebussid veel levinud.

Piirivalvemajor on juba pöördunud oma ülemuste poole politsei- ja piirivalveametis ja loodab, et midagi kiiresti ette võetakse.

«Mõnes riigis on kehtestatud nõue, et aktsiisikaupa tohib üle toimetada juhul, kui inimene viibib kolmandas riigis 24 tundi ja rohkem,» soovitab Lumiste seadusandjatele. «Praegu asuvad lähim bensiinijaam ja kauplused piirist kilomeetri kaugusel: käid seal korra ära, pöörad otsa ringi ja tuled tagasi.»

Kahju Eesti majandusele

•    Neil on hiiglaslikud kütusepaagid, millega saab Eestisse korraga tuua isegi 900 liitrit diislit.

•    Riigil jääb saamata miljoneid eurosid kütuseaktsiisi.

•    Kütusebussid tekitavad piirijärjekordi ning häirivad tõsiselt Eestisse sissetulevaid ja väljuvaid tellimusreise ehk turismindust laiemalt.

•    Mõned bussifirmad jagavad kütuse laiali oma kohalike liinide bussidele ja solgivad nii bussindusturgu.

•    Need koormavad Narva tänavaid ja piiritaristut.

•    Lisaks kütuseärile võtavad kaugematest piirkondadest pärit bussid Ivangorodi kaasa nn turulisi, kes levitavad piirikaubanduse ehk odava Vene alkoholi ja sigaretid Narvast palju kaugemale.

•    Toll on kütuseveobussidest juba avastanud sigarettide salakaubaveo peidikuid. Tolli kinnitusel on suurtest kütusebussidest salakauba leidmine keerulisem kui tavalistest sõiduautodest, seega kasvab ka salakaubaveo oht.

Allikas: PM

Tagasi üles