Tasub teada: milliseid finantsotsuseid tuleks noorel täiskasvanud langetada, et edukas olla?
9. september 2018, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügis on ukse ees ja see on paljudele noortele aeg, kus tuleb teha esimesed tähtsamad finantsotsused. Esmapilgul väikesed valikud mõjutavad aga tegelikult tulevikku päris palju.
Iseseisva elu lävepakul olevad noored on aktiivsed finantstoodete tarbijad, kuigi võimalusi on veel vähe. Seepärast on ka noored uudishimulikud. Oleme kogenud, et paljude jaoks seostuvad esimesed tähtsad rahaasju puudutavad otsused ametlikult tööle minemisega. Tihti hakatakse lisaraha teenima sügisel kooli kõrvalt või suvel vaba aja sisustamiseks. See tähendab aga ka palju uusi kohustusi ja võimalusi ning tegevusi, millega enne pole kokku puututud. Luminor Pensions Estonia juhatuse liige Martin Rajasalu pani kirja viis olulist finantsotsust, mida noored peaksid tähelepanema.
Ametlik töö – kohe algusest peale
Kindlasti tasub juba esimesest töökohast peale endale raha teenida ametlikult ehk tasudes makse. Kui töö on lühiajaline, võib tekkida ahvatlus töötada n-ö mustalt ja saada ümbrikupalka. Pealtnäha võib jääda mulje, et saad tasuna kätte mõnevõrra suurema summa, kuna makse palgast maha pole arvestatud, kuid pikemas perspektiivis mõjutab see oluliselt sinu tuleviku rahaseisu. Kui palgast ei tasuta makse, jääb investeering II ehk kohustuslikku pensionisambasse tegemata. Sellest sõltub ka tulevikus saadav pension. Kui palju raha ümbrikupalgaga saamata jääks, saab iga üks näiteks minuraha.ee lehel liitintressi kalkulaatori abil kontrollida. Väikesed summad teevad lõpuks kokku märkimisväärse hulga raha.
Lisaks on ametlik töö ka esmatähtis sinu tervise ja heaolu kindlustamiseks. Mitteametlikult töötades ei maksa tööandja sinu eest sotsiaal- ja töötluskindlustusmaksu, mis tähendab, et ka arstiabi ei ole sulle tasuta kättesaadav ja töötuksjäämisel Töötukassast ka palju aidata ei saa, kuna varem pole korralikult makse tasutud.
Pensionifondi valimine – aega on, aga kas ikka päriselt ka?
Kui noor inimene esimest korda ametlikult tööle läheb, peab ta valima ka endale kohustusliku pensionifondi, kuhu raha koguma hakata. Kui otsust ise ei tehta, loositakse fond automaatselt ja selleks konservatiivseima kogumisstrateegiaga fond, mis aga pole noore jaoks sobiv. Kui selle olukorraga varem kokku puutunud ei ole, tasub uurida näiteks vanematelt sõpradelt-tuttavatelt, isalt-emalt või pangakontorist. Kasulikku infot leiab ka rahatarkus.ee ja pensionikeskus.ee lehelt.
Rumalaid küsimusi ei ole. On loomulik, et teema on alguses keeruline ja kõiki nüansse ei tea. Küll aga kehtib lihtne loogika: mida rohkem on aega säästude kasutama hakkamiseni, seda riskantsem võib olla pensionifondi iseloom. Kui aga pensionieani on jäänud vähem aega, siis peaks kogutud sääste kaotuste eest kaitsma.
Täiskasvanuikka jõudes oleks arukas mõelda ka sellele, kuidas tulevikuks lisaraha koguda, kuna vaid kohustuslik pensioniks kogutav raha ei pruugi tulevikus sinu ootustele vastata. Selleks võiks uurida investeerimisvõimalusi või alustada raha kogumist. Samuti võiks kaaluda III pensionsambasse kogumist. Pea meeles, et see ei tähenda igakuiseid üüratuid summasid. Raha võid koguda endale sobiva graafiku järgi ja summas. Mida varem koguma hakkad, seda kauem jõuab raha kasvada. Noortel on suur eelis, kuna neil on aega.
Üürikodu – kogu tagatisraha ja ettemaksu jaoks
Esimene eluase võib korraga rahakotist päris suure summa võtta. Kui igakuine üürimakse ülempiir on sinu jaoks välja mõeldud ja su eelarvele vastuvõetav, tuleks ka arvestada sellega, et üürilepingut sõlmides tuleb ka üldjuhul maksta tagatisraha ja 1–3 kuu üür ette. Seega võib esimene väljaminek olla päris suur ja selleks oleks mõistlik juba varem raha koguda, et see kohustus ootamatult ei tuleks.
Õppelaen – rahaline kohustus pikaks ajaks
Kuigi tänapäeval on Eestis eestikeelne ülikooliharidus reeglina tasuta, on siiski võimalik õpingutega seotud kulutusteks või välismaa õpingute finantseerimiseks taotleda õppelaenu. Kui on soov oma välismaaõpinguid finantseerida, siis on õppelaen ilmselt üks häid võimalusi.
Kuigi õppelaenu antakse paindliku maksegraafiku alusel ja selle tagasimaksmine algab hiljemalt 12 kuud pärast seda, kui oled õppeasutuse lõpetanud, tasub mõelda, kas õppelaen on kindlasti vajalik. Meeles peaks pidama, et pärast ülikooli maksad laenu tagasi veel ilmselt mitu aastat kui mitte rohkem. Selleks ajaks on juba tekkinud ilmselt ka muid finantskohustusi, nagu näiteks kodulaen, autoliising või muu taoline märgatav rahaline väljaminek.
Järelmaksuga soetatud õppevahendid – väiksest summast võib saada suur
Kõrgkooli minek tähendab ka tavaliselt vajalike õppevahendite soetamist, mille jaoks korraga ei pruugi raha olla. Sellisel juhul võib tekkida ahvatlus osta korraga palju tooteid järelmaksuga. Tasuks aga kindlasti meeles pidada, et ka järelmaks on finantsotsus, mis tehakse tihti küllaltki kergekäeliselt. Kokku aga on intressidega koos väljamakstav summa suur, kui järelmakse on ühes kuus mitu, teeb see ikkagi kokku märkimisväärse summa. Seetõttu tasub enda kuu kulutused ja väljaminekud kirja panna ja läbi mõelda. Vastasel juhul võib ühes kuus eri järelmaksuga toodetele kulutada palju raha.
Laene, liisinguid ja järelmakse võttes tasub teha endale prooviperiood – proovi see summa iga kuu kõrvale panna. Tee selleks näiteks teine pangakonto, kuhu saad endale säästa summa, mis sul igakuiselt kohustustele kuluks. Nii saad kaks asja korraga, saad kogemuse ja teadmise, mis tunne on iga kuu nii palju oma tuludest ära maksta ning teiseks, saad ka endale väikese tagavara koguda.
Finantsotsuseid, ka väiksemaid, ei tasu alahinnata ja määramata tulevikku lükata. Paljud neist mõjutavad noore inimese tulevikku pikema aja jooksul. Seetõttu tasub neile mõelda pigem varem kui hiljem. Uuri, küsi nõu spetsialistidelt või tutvusringkonnast. Ei tasu tunda ebamugavust, kui kõigele vastuseid ei tea. Meist igaüks kujundab enda tuleviku ise.
Kooli ja õpingute kõrvalt tuleks kindlasti tähelepanu pöörata ka oma finantsolukorrale ning juba varakult oma raha planeerimist õppida.