Ülo Nugis oli sirgjooneline ja teotahteline mees ja üks kõige tähtsamaid poliitikuid Eesti iseseisvuse saavutamisel ning uue Eesti ülesehitamisel, rääkis Tiit Vähi, Eesti peaminister aastatel 1992 ja 1995-1997.
Vähi: Nugis oli õige mees õigel ajal õiges kohas
18. november 2011, 16:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pikaajalise haiguse järel suri täna oma kodus endine ENSV Ülemnõukogu juhataja ja riigikogu esimees, poliitik Ülo Nugis.
«Töötasin temaga Eesti üleminekuaja poliitikas tihedalt koos alates 1989-1997. aastani,» rääkis Vähi. «Võiks öelda, et Ülo oli karm mees karmil ajal. Ta oli väga sirgjooneline, teotahteline. Samas ka pragmaatiline.»
Vähis lisas, et pragmaatilisusest tulenevalt oli ta ka teatud mõttes kompromissialdis.
«Temaga sai läbi rääkida ja kui suutsid teda veenda, siis ta oli sinu ettepanekuga nõus,» meenutas Vähi.
«Arvan, et ta oli õige mees õigel ajal õiges kohas,» sõnas ta. «Tema elu tippaeg oli siis, kui ta Moskva putši ajal juhtis ülemnõukogu istungit ja kui ülemnõukogu tema taktikepi all võttis vastu otsuse Eesti riikliku iseseisvuse taastamiseks.»
Vähi sõnul suhtles ta Nugisega viimastel aastatel suhteliselt põgusalt, kuid nad hoidsid end üksteise tööde ja tegemistega kursis.
«Viimane kord rääkisin temaga telefoniteel, kui lahkus siit ilmast Tõnu-Reid Kukk,» lausus Vähi. «Tal oli väga kahju Kuke lahkumise üle. See oli nagu mingisugune enne. Oma tervise üle ta ei kurtnud.»
Vähi ütles, et jutuajamine ei läinud päevapoliitika peale.
«Me ei proovinud omavahelist jutuajamist suunata sellele, et kuidas meie teeksime, kui me oleksime,» kinnitas ta. «Ikka ja loomulikult meenutasime vanu aegu, sest kõikide nende poliitikute jaoks, kes olid poliitikas aastatel 1988-1997, oli see aeg, mille üle oleme uhked, et sel ajal elasime.»
«Rääkisime, millega tegeleme, kuidas meie elu läheb. Viimane telefonivestlus jättis mulle mulje, et tegemist on tulevikku optimismiga vaatava inimesega,» meenutas Vähi. «Ta oli üks kõige tähtsamaid poliitikuid Eesti iseseisvuse saavutamisel ja uue Eesti ülesehitamisel.»