Kodanikeühendused kaebavad Rail Balticut puudutava kohtuotsuse edasi (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedese kohtuotsusega jättis Tallinna Halduskohus kodanikeühenduse Avalikult Rail Balticust (ARB) poolt Rail Balticu maakonnaplaneeringute kohta esitatud kaebuse rahuldamata. Aktivistid kavatsevad otsuse edasi kaevata.
ARB hinnangul võis saada otsustavaks asjaolu, et kuigi Arhusi konventsiooni alusel peab keskkonnaküsimuste otsustamisel olema info avalik, ei nõustunud kohus välja nõudma mitmeid olulisi dokumente, mis on menetluses koostatud – valitsuse istungite materjale, korrigeeritud tasuvusanalüüse, rahastustaotlusi, Rail Balticu ehitusmaksumuse kalkulatsioone. Seega ei olnud võimalik kontrollida, kas riik on valinud parima võimaliku trassialternatiivi.
«Kuigi kohus riigi poliitiliste otsuste majanduslikku otstarbekust ei kontrolli, oleks pidanud kohus ise kaalutlusõiguse õige teostamise kontrollimiseks vähemalt kogu asjakohase informatsiooniga tutvuma. Euroopa Kohus on sarnastes vaidlustuses asunud just niisugusele seisukohale. Lisaks jääb arusaamatuks, miks riik üldse on kõiki neid dokumente soovinud avalikuse eest varjata,» sõnas kodanikuliikumise Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal.
«Samal kui kabebajate eest olid need dokumendid salastatud, sai vastaspool oma argumentide tõestuseks esitada AK-märkega (ametisiseseks kasutamiseks) dokumentides toodud väiteid,» märkis Humal.
ARB on seisukohal, et vaidlustatud maakonnaplaneeringute menetluses jäeti mitmed reaalsed alternatiivid piisavalt läbi töötamata, eelkõige ei ole põhjalikult uuritud, kas oleks saanud paremini kasutada olemasolevat raudteekoridori.
«Võimalik, et sellise lahenduse puhul oleks olnud võimalik keskkonnale soodsamaid ettepanekuid teha. Samuti ei olnud piisavalt informatsiooni projekti mõjude ja nende mõjude leevendusmeetmete kohta. Kogu menetlus näib olevat formaalne ja avalikkuse kaasamine üksnes näilik,» nentis Humal.
Nüüd kavatseb ARB otsuse edasi kaevata, selleks on aega 30 päeva.
ARB märgib, et Natura aladega seotud otsuste puhul on siseriiklikud kohtud sageli pöördunud Euroopa Kohtu poole ning tõenäoliselt taotleb ARB seda ka järgmises kohtuastmes.