Ajakirjanik Ainar Ruussaar märkis Kuku raadio saates «Keskpäevatund», et aeg-ajalt mõne spiooni tabamine on pigem positiivne, sest see näitab, et Eesti vastuluure töötab.
Ruussaar: aeg-ajalt nuhkide tabamine on pigem positiivne (7)
9. september 2018, 15:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõtleme positiivselt. Et kui kümne aasta jooksul ei oleks tabatud ühtegi spiooni, siis see oleks olnud äärmiselt halb, sest pole põhjust ju arvata, et Venemaa ei tee Eesti suunal tööd,» arutles Ruussaar riigireetmises kahtlustatava ohvitseri Deniss Metsavase juhtumit käsitledes.
Ruussaare sõnul rääkis üks Läti ajakirjanik paar aastat tagasi pärast riigireetur Dresseni juhtumit, et Eestis võetakse pidevalt spioone kinni, kuid Lätis ei saada kellelegi jälile.
Ka ajakirjanik Priit Hõbemägi kaldus arvama, et spioonide tabamist tuleb lugeda pigem positiivseks arenguks. Samas pole Hõbemägi sõnul täit selgust, millistel motiividel Metsavas Venemaa kasuks tööl hakkas. «Kui tegu on väga säravat karjääri teinud ohvitseriga, edulooga, ta on esinenud televisioonis, käinud Afganistanis ja näinud sõda ning surma – sellised inimesed pole kergelt ähvardatavad. Seega võib selles olla midagi ideoloogilist, kuigi ilmselt ei saa motiivid kunagi täielikult avalikuks,» arutles Hõbemägi.
Ruussaare hinnangul ei ole agentide värbamine mingi kosmoseteadus, see on toimunud juba aastasadu võrdlemisi sarnaselt ning mängus on kas raha, ähvardused, inimese nõrkustele mängimine või suured lubadused. «Minul on olnud üks kokkupuude KGB-ga, mis rajanes ähvardustel. See juhtus Bakuus 1988. aastal, mil mind pandi hotellis koduaresti ja ähvardati, kusjuures ma ei saanudki lõpuks aru, mida nad minult tahtsid,» rääkis Ruussaar.
Hõbemägi sõnul on spiooniskandaalide puhul medali teine külg see, kui suurt avalikku huvi need juhtumid pälvivad ning milline on meedia roll toimunu kajastamisel. «Kas Metsavase emale helistamine ja temalt küsimine, kuidas pojaga lood on, on põhjendatud,» küsis Hõbemägi.
Ruussaare sõnul on rahvusvaheline meedia spiooniskandaalide puhul läinud info hankimisega ikka päris kaugele – on küsitud kinganumbri suurust, helistatud endistele klassikaaslastele ja nii edasi. «Meedia paratamatult töötab niimoodi,» rõhutas Ruussaar.
Kuula täispikka saadet:
Kahtlustus riigireetmises
Esmaspäeval, 3. septembril pidas kaitsepolitsei riigireetmises kahtlustatavana kinni kaks meest, Deniss Metsavas (sündinud 1980) ja Pjotr Volin (sündinud 1953). Kuriteo toimepanemise ajal töötas Metsavas kaitseväe peastaabis.
Mehi kahtlustatakse Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsusele (GRU) Eesti riigisaladuste ja salastatud väliteabe edastamises. Kahtlustuse järgi pandi riigireetmine toime enam kui viie aasta jooksul.
Teisipäeval, 4. septembril võttis Harju maakohus kriminaalmenetlust juhtiva riigiprokuröri Inna Ombleri taotlusel kahtlustatavad vahi alla.
Riigi peaprokurör Lavly Perling selgitas, et riigivastased kuriteod on riigiprokuratuuri jaoks prioriteetsed. «Tegu on raskete ning julgeolekut tõsiselt ohustavate kuritegudega ning prokuratuuri ülesanne on tagada neid asjades kohtukõlbulike tõenditega süüdistatavate kohtu ette viimine, et kohus saaks riigi vastu kuritegusid toimepannud isikute üle õigust mõista,» selgitas peaprokurör Perling.
«Viimaste aastate jooksul kohtu poolt süüdi mõistetud isikutele on heidetud ette osalemist Eesti riigi vastu suunatud tegevuses koostööd Vene Föderatsiooni luureteenistustega. Kõnealuse kriminaalasja sisuks on aga eelnevatest veelgi raskem kuritegu – riigireetmine. Praegu on alust kahtlustada, et Eesti riigisaladusi ja välissaladusi viidi teadvalt Vene Föderatsiooni luureteenistusele,» kirjeldas kriminaalmenetlust juhtiv Inna Ombler.
Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu sõnul on aastate jooksul järjest paranenud koostöö erinevate riigiasutustega, nii ka selles juhtumis oli koostöö kaitseväega hea. «Riigireeturi tabamine ei ole kunagi kerge, kuna tegemist on mõlema poole professionaalide ning hoolikalt ette valmistatud ja varjatud tegevusega,» kommenteeris Sinisalu. «Seega on reeturi tabamine alati võit neile, kes reeturi tabasid ja raske hoop neile, kelle heaks reetur tegutses,» lisas kaitsepolitsei peadirektor.
«Eesti riigile ja kaitseväele on tekitatud kahju. Me analüüsime olukorda, teeme vastavad järeldused ja astume sellest lähtuvalt vajalikud sammud. Kahju on küll tekitatud, Eesti kaitsevõimele on löödud haav, aga see on ravitav ja meie riik on endiselt kaitstud,» ütles kaitseväe juhataja Riho Terras. «Kaitseväe tegevuse aluseks on usaldus. Ja me usaldame oma inimesi, ka edaspidi ning ei luba kellelgi seda suhet lõhkuda,» lisas Terras.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhib riigiprokuratuur ja viib läbi kaitsepolitseiamet.