Rootsit ootab okkaline tee valitsuseni

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Peaminister Stefan Löfven ei kavatse tagasi astuda.

FOTO: Jonas Ekströmer/TT / TT NEWS AGENCY/Scanpix

Rootsi parem- ja vasakpoolsed parlamendiblokid on mõlemad avaldanud soovi valimiste järel uue valitsuse moodustamiseks.

Väljaande Guardian sõnul annab see aluse arvata, et valitsuse moodustamine võib võtta nädalaid või isegi kuid. Valimistulemuste avaldamise järel selgus, et mõlemad leerid saavutasid sisuliselt võrdse tulemuse. Kohti võitis ka immigratsioonivastane erakond Rootsi Demokraadid.

Peaminister Stefan Löfveni Sotsiaaldemokraatlik Partei saavutas 28,4 protsendi valijate toetuse ehk nõrgima valimistulemuse viimase sajandi jooksul ja kaotasid sellega 12 parlamendikohta. Sellest hoolimata oldi valimistel edukaim erakond ning parlamendis saab koha sisse võtta 101 sotsi.

Opositsioon kutsus üles Löfveni tagasi astuma, aga peaminister keeldus ja ütles, et üritab järgmise kahe nädala jooksul moodustada mõlemat osapoolt kaasava koalitsiooni, mis vähendaks parempopulistlike Rootsi Demokraatide kasvavat mõjuvõimu.

Löfveni sõnul tähendasid need valimised Rootsi nn blokipoliitika lõppu. «Kummalgi poolel pole enamust. On loomulik töötada läbi poliitiliste erimeelsuste, et teha valitsemine võimalikuks,» sõnas peaminister.

Tema hinnangul pole natsijuurtega erakonnal riigile peale lõhestumise ja viha midagi muud pakkuda. «Meil on moraalne vastutus,» lausus Löfven.

Tema vasaktsentrislik blokk hõivab esialgsete andmete kohaselt uue parlamendi 349 kohast 144. Seda on vaid ühe koha võrra rohkem, kui paremtsentristidel. Samas võivad arvud muutuda 200 000 välismaal elava rootslase häälte lugemiste järel.

Ulf Kristersson.

FOTO: Henrik Montgomery / AFP / Scanpix

Paremtsentristid (Moderaadid, Kristlikud Demokraadid, Liberaalne Rahvapartei ja Keskpartei) kutsusid üles peaministrit tagasi astuma. «Sellel valitsusel oli oma võimalus. Tuleb tagasi astuda,» teatas Moderaatide liider Ulf Kristersson, kes enda sõnul tahab ehitada riiki ühendava valitsuse, mis julgeks vastutust võtta.

Natsiminevikuga Rootsi Demokraadid said valimistel kolmanda koha 17,6 protsendi suuruse toetusega. Eelmiste valimistega võrreldes tehti korralik tõus. Toona jäi parempopulistide saagiks 12,9 protsenti häältest. Samas jäädi ka sel korral kaugele 25-30 protsendi suurusest toetusest, mida loodeti.

Jimmie Åkesson.

FOTO: TT NEWS AGENCY / REUTERS / Scanpix

Rootsi Demokraatide juht Jimmie Åkesson väitis, et tema erakond saavutab mõjuvõimu Rootsi poliitikas. Erakonna liider tahaks enda sõnul teha koostööd teiste erakondadega, eriti Moderaatidega. Samas nõutakse toetuse eest vastu immigratsiooni piiramist.

Moderaadid ei hüppa aga Rootsi Demokraatidega koostöö tegemise peale just rõõmust lakke. Kristerssoni sõnul on nad terve kampaania jooksul selgelt väljendanud, et allianss ei kavatse valitseda koos Rootsi Demokraatidega ega seda isegi arutada. Paljud kahtlevad aga selles, et Kristersson oma sõna peab.

Rootsi suuremad ajalehed olid täna ühisel seisukohal, et töötava valitsuse moodustamine ei saa olema lihtne. Svenska Dagbladeti sõnul on vaja valitsuse moodustamiseks kujutlusvõimet kasutada. Tabloid Expressen nimetas tekkinud olukorda lihtsalt kaoseks.

Rootsi ajalehtede tänased esiküljed.

FOTO: Jonathan Nackstrand / AFP / Scanpix

Ka vasakpoolsed jõud on Rootsi Demokraatidega koostöö tegemise kindlalt välistanud. See tähendab aga, et parlamendikohtade nappuse tõttu on Löfveni jaoks ülimalt raske senise punarohelise ehk Roheliste ja Sotsiaaldemokraatliku Partei koalitsiooniga jätkata. Rohelistel ja sotsidel on parlamendis lisaks ka Vasakpartei toetus, kes ametlikult valitsusse ei kuulu.

Usutakse, et peaminister üritab võita paremtsentristide blokki kuuluvate väiksemate erakondade ehk Keskpartei ja liberaalide toetust. Guardian usub, et see ei saa olema lihtne, sest mõlemad paremtsentristlikud erakonnad on tõsiselt vastu endistest kommunistidest moodustatud Vasakpartei majanduspoliitikale ja ka vaadetele Euroopa osas.

Paremtsentristide olukord pole sugugi lihtsam. Moderaatide poolt juhitud allianss vajab Rootsi Demokraatide mitteformaalset toetust, et saavutada parlamendienamus. Samas on Keskpartei ja liberaalid sellele tuliselt vastu. Usutakse, et Rootsi Demokraatidega oleks valmis koostööd tegema osa Moderaatidest ja Kristlikest Demokraatidest.

Analüütikute sõnul pole võimatu, et mitme aastakümne jooksul üksteise vastu vaenulikult meelestatud olnud Moderaadid ja Sotsiaaldemokraadid suudaksid luua mingisuguse blokiülese võimaluse koostöö tegemiseks. Guardian toob välja, et viimase nelja aasta jooksul nõustusid need kaks erakonda 26 seaduseelnõu üle, näiteks oldi üksmeelsed immigratsiooni, energia ja kliima osas.

Rootsi valimistulemused

  • Punaroheline blokk - 144 kohta
  • Sotsiaaldemokraatlik Partei - 101 kohta (-12)
  • Roheline Partei 15 kohta - (-10)
  • Vasakpartei 28 kohta - (+7)
  • Allianss - 143 kohta
  • Moderaadid - 70 kohta (-14)
  • Keskpartei - 31 kohta (+9)
  • Kristlikud Demokraadid - 23 kohta (+7)
  • Liberaalne Rahvapartei - 19 kohta (-)
  • Rootsi Demokraadid - 62 kohta (+13)

 * Sulgudes on välja toodud parlamendikohtade arvu võrdlus eelmiste valimistega. 

** Parlamendienamuseks on vaja 175 kohta. 

Tagasi üles