Tõestisündinud spioonilood: agent ise saab värbamisest aru hiljem (1)

Kärt Anvelt
, «Radari» peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Marina Kaljurand oli veel suursaadik Moskvas, sigines tema koeraga jalutamise parki järsku veel üks koer, kelle pererahvas tahtis hirmsasti suursaadikuga juttu ajada.
Kui Marina Kaljurand oli veel suursaadik Moskvas, sigines tema koeraga jalutamise parki järsku veel üks koer, kelle pererahvas tahtis hirmsasti suursaadikuga juttu ajada. Foto: Kuvatõmmis: «Radar»

Võõrriigi eriteenistus värbab omale agente kaitsepolitseiameti peadirektori Arnold Sinisalu sõnul iga kord ise moodi: «Kõik sõltub konkreetsetest inimestest – kes on värvatav ja kes on värbaja. Kui osav ta on, kui hea suhtleja ta on.»

Eelkõige peab Vene luure silmas inimesi, kellel on ligipääs infole. «Võime rääkida julgeolekuasutuste töötajatest ehk välisluure ametist ja kaitsepolitseiametist. Kindlasti kuuluvad huviobjektide hulka kõik kaitseministeeriumi ja kaitseväe töötajad, kaitseministeeriumi haldusala laiemalt. Loomulikult ka välisministeeriumi ja siseministeeriumi töötajad,» loetles Sinisalu Kanal 2 telesaatele «Radar» antud usutluses.

Värbamine algab taustatööst. Esmalt üritatakse aru saada, kui värvatav keegi on: kas tal on pahesid või on ta näiteks naiivselt jutukas. Või on tal muidu saladusi. Selle pealt otsustatakse järgmised sammud.

Kommentaarid (1)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles