Reformierakond ei paku kiire eestikeelse hariduse kehtestamisele tähtaegu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Jürgen Ligi

FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

Täielikule eestikeelsele haridusele üleminekuga ei saa enam viivitada, ehkki selle rakendamise tähtaegu ei saa praegu kehtestada, ütles riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi, kes esitas partei nimel parlamendile seaduseelnõu, millega muuta alus- ning kooliharidus eestikeelseks.

«Tähtajad jätsime oma ettepanekust välja teadlikult, et mitte jätta illusioone ega võtta edasi vastutust aastakäikude kadumise eest. See on siiski viivituseta otsus, mille kallal tuleb tööle hakata kohe, sealhulgas panna tööle eksperdid,» ütles Ligi Postimehele. «Debati käigus võivad mingid aastaarvud käiku minna, aga iga õppeaasta alustamine peab toimuma kõigi jaoks siiski teadmisega, et kehtib riigikeele nõue ja see on õppijate endi huvides,» lisas ta.

Jürgen Ligi märkis, et riigikogule esitatud eelnõu täideviimine ei ole parlamendi ja parteide, vaid valitsuse pädevuses. «Meie sõnum on 2017. aasta algusest olnud, et kool ja lasteaed tuleb liita kahest süsteemist üheks ja eestikeelseks,» rääkis Ligi. «Asi on eelkõige tahtes nii poliitilise otsuse kui hariduse poolelt. Gümnaasiumis on kohanemine ju kohustuslik, aga hiljavõitu, alustada tuleb lasteaiast ja ilma viivituseta ning ka põhikoolide õppekeel peab olema riigikeel,» lisas ta.

Ligi sõnul võib ainult eestikeelse hariduse rakendamine tuua kaasa probleeme peamiselt venekeelsetes Eestis asuvates enklaavides, näiteks Narvas. «Asi ei lähe ühtviisi libedalt igal pool, aga iga edasi lükatud aasta tähendab, et toodame põlvkondi, kelle haridus, toimetulek, tervis, elutingimused ja töövõimalused on erinevad, need sõltuvalt õppekeelest ning kokkuvõttes on sotsiaalne võrgustik meil lõhutud ja ühiskond nõrgem. Tõsiasja, et see ka julgeolekule mõjub, ei peaks märkama ainult kriiside ajal,» märkis Ligi. 

Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar on Postimehele öelnud, et venekeelsed enklaavid jäävad Eestis paratamatult alles, vaatamata erinevatele haridusmudelite ja keeleõppe ideedele. «Koosõppiv kool on täiesti toimiv mudel, ehkki see on piirkonniti erinev. Narvas näiteks ei ole see võimalik. Kui me toome venekeelsed lapsed Narvas eestikeelsesse gümnaasiumisse, siis see ei toimi ja need viimased viis Narvas elavat eestlast lähevad ka ära,» märkis Käosaar. Ta lisas, et venekeelsed noored on valmis eestikeelset õpet vastu võtma täiesti vabatahtlikult, hirmud muutuste ees on pigem vanemate inimeste hulgas.

Reformierakond esitas parlamendile eelnõu, millega tahab anda valitsusele ülesande muuta Eesti alus- ning kooliharidus eestikeelseks. Seadusandja poolt takistused eelnõule puuduvad, mistõttu tuleb selleks anda täitevvõimule ülesanne alustada üleminekuga. Selleks on vajalik kõikehõlmav plaan, mis arvestab nii rahastuse, koolivõrgu, juhtide välishindamise kui muude aspektidega, koostööd omavalitsuste, koolide, lapsevanemate ja riigikoguga, seisab eelnõu seletuskirjas.

Neljapäeval on parlamendis olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutelul venekeelsete lasteaedade ja koolide üleminek eestikeelsele õppele, mille algatas Isamaa.

Tagasi üles