EL pikendas poole aasta võrra sanktsioone Vene ametnikele

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa välisminister Heiko Maas Euroopa Liidu lipu taga.
Saksa välisminister Heiko Maas Euroopa Liidu lipu taga. Foto: EPA / Scanpix

Euroopa Liit pikendas Ukraina suveräänsuse rikkumise eest Vene ametnikele ja organisatsioonidele kehtestatud sanktsioone kuue kuu võrra 2019. aasta 15. märtsini, kirjutati EL-i nõukogu veebilehele riputatud avalduses.

Avalduses seisis, et EL on pikendanud piiravaid meetmeid tegude eest, mis õõnestavad või ähvardavad Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja iseseisvust.

Euroopa Liit on kehtestanud Moskvale rea sanktsioone Ida-Ukrainas võitlevate venemeelsete separatistide toetamise eest. Kokku on nüüd sanktsiooninimekirjas 44 ettevõtet. 155 inimesel on külmutatud pangaarved ja kehtestatud reisikeeld.

EL on kehtestanud Venemaale ka majandussanktsioonid.

Juulis kehtestas EL sanktsioonid kuuele firmale, mis oli ehitanud Krimmi ja Venemaad ühendava Kertši silla. Euroopa Liidu seletuskirjas seisis: «Oma tegevuse kaudu toetasid nad Venemaa kontrolli tugevdamist ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaare üle, mis omakorda kahjustab veelgi Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust.»

EL asus Venemaa vastu meetmeid kehtestama pärast 2014. aasta märtsis toimunud Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist. Lisaks Krimmile on piiravad meetmed vastuseks Ukraina tahtlikule destabiliseerimisele. 

Venemaa president Vladimir Putin on varasemalt öelnud, et Vene juhtkonda ei üllata ega hirmuta sanktsioonide olemasolu ning need sunni Venemaad ka loobuma riigi iseseisvast sõltumatust arenguteest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles