/nginx/o/2017/05/02/6616895t1hd109.jpg)
Kuigi Gerd Kanteri kange konkurent, kaks nädalat tagasi karjääri lõpetanud sakslane Robert Harting täna Kanteri viimasel võistlusel kettaheiteringi ei astu, on Harting vana sõpra Tallinnas toetamas. «Mul oli oma tähetund, tal oma, mis ma ikka sinna heitma ronin,» rääkis Harting Postimehele.
Millisena Harting konkurenti meenutama jääb?
«Gerd on seda sorti mees, kes oli alati vaikne ja rahulik. Aga kui ta suu avab, kuuleb sealt alati midagi väga huvitavat. Samas ma ei saa öelda, et me oleksime palju koos hänginud. Ta on väga professionaalne sportlane.»
Harting muigas, et kuigi neil oli Kanteriga ka karjääri jooksul omaette nägelusi, on see nüüdseks selja taga.
«Ma olin noor, rumal ja väga ülbe. Olen nüüd teistsugune inimene. Aga ma ei saa väita, et me ei saanud läbi. Meil oli normaalne suhe ja on praeguseni. Võib-olla tuleb ta ikka pärast võistlust minuga väikesele joogile,» muigas ta.
Kui varem madistasid Kanter ja Harting kõrgete kohtade nimel, siis Berliini EMil, mõlema mehe viimasel tiitlivõistlusel käis lahing veidi madalamatel positsioonidel. Lõpuks jäi Kanter peale ühe sentimeetriga.
«Aga ISTAFil (Hartingu viimasel koduvõistlusel septembri alguses) jäin mina jälle peale. Nii et seis on 1:1. Äkki peame veel ühe võistluse tegema?» naerab ta, ent tõsineb. «Ei, punkt on ikkagi pandud. Rohkem pole vaja.»
Hea sõnaga meenutab Kanterit ka kahekordne olümpiahõbe Piotr Malachowski, kes võistleb täna Poola koondise eest.
«Mul on Gerdist palju häid mälestusi. Mäletan oma esimest välisvõistlust, kus olid platsis nii Gerd kui Virgilijus Alekna. Ütlesin neile «Tere!» ja minu suureks üllatuseks tervitasid nad mind vastu. Ma ei oleks uskunud, et nii kogenud sportlased nii viisakad ja sõbralikud ühe noorsportlase vastu on,» rõhutab ta.
«Gerd on olnud eeskuju mitte ainult sportlasena, vaid ka inimesena. Ta on suur sportlane!»