Hõbemägi: maailmakoristuspäev kipub olema esindusüritus (3)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjanik Priit Hõbemägi.
Ajakirjanik Priit Hõbemägi. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Ajakirjanik Priit Hõbemägi märkis Kuku raadio saates «Keskpäevatund», et Eesti algatusena laupäeval 150 riigis toimuv koristuspäev kipub olema esindusüritus, millel reaalset tulemit jääb napiks.

Hõbemärgi meenutas Tallinna Ülikooli sotsioloogi Peeter Vihma taamatus kirjutatut, kui Vihma rääkis oma abitegevusest Keenias ja kuidas nad otsustasid ühel hetkel seal ühte linna läbivat sodi täis oja korrastada. Vihma kirjeldas, kuidas koristustalgutele koguneski palju noori ja teotahtelisi valge nahavärviga abitöötajaid, samal ajal kui kohalikud, kes selle räpasuse taga olid, toimunud ükskõikselt pealt vaatasid.

«Moraal on see, et ühest küljest paistab see hiigelsuure üritusena, mis kaasab kogu maailma, kuid samas, kui me läheme kasvõi siinsamas Eestis metsa alla seeni korjama, leiame sealt ikka ja jälle vanu diivaneid, autorehve ja eterniiti. Seega jääb mulje, et tegemist on esindusüritusega, millest on hea ajalehtedes kirjutada ja värvilisi pilte teha, aga kui läheb reaalseks koristamiseks, siis praht maailmast ei kipu vähenema,» märkis Hõbemägi.

«See on tore hipsterlik ettevõtmine, mis on laienenud üle maailma, ja tore, et eestlased teevad selliseid asju, aga samas mõju osas olen veidi skeptiline,» lisas Hõbemägi, lisades, et palju reaalsem on prügistamise vastu võidelda, kui kodudes juba maast ja madalast õpetada lastele, et prügi ei tohi maha loopida.

Ajakirjanik Madis Kimmel leidis aga, et kui ka laupäevasel koristuspäeval võibolla märkimisväärses koguses prügi kokku ei korjata, aitab selline üritus vähemalt korra tuua inimeste teadvusse selle, kui suur probleem on prügi maailmas.

Sama meelt oli ka ajakirjanik Ainar Ruussaar, rõhutades, et olgu see siis korra aastas paarisaja vana autokummi koristamine metsa alt, kuid ka natuke on rohkem kui mitte midagi. Ühtlasi ei saa eitada, et prügi loopimine keskkonda on Eestis vähenenud, lisas Ruussaar.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles