Välisluureamet ei tegele vastuluurega ning seetõttu ei saa välisluureametil olla ka andmeid Eesti poliitikutest mõjuagentide kohta, sõnas kaitseminister Jüri Luik riigikogus arupärimisele vastates.
Luik: välisluureametil ei saa olla andmeid Eesti poliitikutest mõjuagentide kohta (31)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
17. september 2018, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaitseminister Jüri Luik vastas riigikogus parlamendisaadikute Peeter Ernitsa, Toomas Väinaste, Heimar Lengi, Marika Tuus-Lauli, Enn Eesmaa, Oudekki Loone ja Henn Põlluaasa 22. augustil esitatud arupärimisele Vene mõjuagentide kohta riigikogus ja valitsuses.
Arupärijad soovisid teada, kas välisluureameti peadirektori väide, et tema ametkond on tuvastanud «poliitikute» võrgustiku, kes on Vene mõjuagendid ja teevad seda, mida Kreml käsib, vastab tõele. Taoline arupärimine tugines Peeter Ernitsa analüüsile.
Peeter Ernitsa analüüs
Riigikogu keskerakonna fraktsiooni liige Peeter Ernits jõudis enda analüüsi põhjal järeldusele, et poliitikutest mõjuagendid, kellest rääkis välisluureameti peadirektor Mikk Marran konverentsil peetud ettekandes, saavad olla vaid 14 riigikogu liiget ja valitsuse endine liige Martin Repinski.
«Hiljuti, 24. juulil 2018, avaldas Eesti Päevaleht teile alluva välisluureameti peadirektori Mikk Marrani ettekande, kus on sõnaselgelt öeldud, et «me oleme tuvastanud poliitikute, ajakirjanike, diplomaatide ja äritegelaste võrgustiku, kes on Vene mõjuagendid ja teevad seda, mida Kreml käsib. Poliitikud, kes mõne aasta eest olid kohaliku poliitika ääremail, on nüüd parlamenti või valitsusse jõudnud ja me näeme selgelt, et need inimesed ajavad seal Vene agendat,» seisab arupärimises.
Luik ütles, et välisluureameti peadirektor rääkis nii 20. juulil 2018 Aspeni julgeolekufoorumil kui ka 24. juulil Eesti Päevalehes ilmunud artiklis selgelt ja ühemõtteliselt Lääne-Euroopast, tegemata ühtegi viidet riigikogule või Vabariigi Valitsusele.
«Jutt käib esinemisest, mis toimus vestluspaneeli kujul ja mis käsitles Venemaa erinevaid agressiivseid meetodeid suhetes välismaailmaga. Lisaks sõjalistele vahenditele nimetab Mikk Marran oma kõnes ka mõjuagentide kasutamist. See on Vene riigi üks tunnustatud töömeetodeid, kus teises ühiskonnas mõjukaid isikuid kasutatakse ära vastava riigi nõrgendamiseks ja Venemaa seisukohtade pealesurumiseks,» ütles Luik.
«Kõik need nimed, järeldused kuuluvad arupärijatele. Ma saan aru, põhiliselt Peeter Ernitsale.» - kaitseminister Jüri Luik.
Kaitseminister selgitas, et laias laastus jagatakse mõjuagendid kolmeks. On isikud, kes saavad Vene valitsusasutustelt otseseid ülesandeid. On need, kes teevad seda majandusliku kasu või poliitilise edu nimel, aga ei saa otseseid korraldusi. Ja siis on need, keda võib nimetada kasulikeks idiootideks, kes lihtsalt korrutavad agressiivseid seisukohti, sest nad satuvad nendesse uskuma.
Luik rõhutas, et peadirektor Marran esines spetsialistide ees. Ta rääkis meetoditest, ta ei nimetanud ühegi riigi ühegi poliitiku nime. Mõjutusagentide teemat leiab ajakirjadest ja ettekannetest, see pole uus. «Arupärijad on võtnud kõnest mõned elemendid ja proovinud mõttemängu korras tuvastada, kas Eesti Riigikogus ja valitsuses on Venemaa mõjuagente. Kõik need nimed, järeldused kuuluvad arupärijatele. Ma saan aru, põhiliselt Peeter Ernitsale,» ütles Luik. Ta toonitas, et kõik see on täielik spekulatsioon ja tal pole alust ega kompetentsi seda kommenteerida.
Luik selgitas, et Eesti välisluureamet ei tegele luuramisega Eestis ehk teisiti öeldes vastuluurega, mistõttu konkreetne väide ei saa mingil viisil käia Eesti kohta. «Vastuluuret Eesti Vabariigis teostab kaitsepolitseiamet, välisluureamet teostab vastuluuret üksnes oma teenistujate, koostööle kaasatud isikute ja oma valduste kaitseks. Seega ei saa välisluureametil olla andmeid Eesti poliitikutest mõjuagentide kohta ja välisluureameti peadirektor pole seda ka kordagi väitnud. Teie osundatud tekst ei puuduta Eestit, vaid Lääne-Euroopat, sellest on peadirektori ettekannet tervikuna lugedes võimalik ka selgelt aru saada,» ütles Luik arupärimise esitajatele.
VASTUSED ARUPÄRIMISELE
Riigikogu liige Peeter Ernits (fraktsioonitu), Heimar Lenk (Keskerakond), Oudekki Loone (Keskerakond), Marika Tuus-Laul (Keskerakond), Enn Eesmaa (Keskerakond), Henn Põlluaas (EKRE) ja Toomas Väinaste (Keskerakond) ministrile järgmised küsimused, millele kaitseminister Jüri Luik täna riigikogus vastas (ministri vastused on märgitud tumedas kirjas):
1. Kas Välisluureameti peadirektori väide, et tema ametkond on tuvastanud «poliitikute (…) võrgustiku, kes on Vene mõjuagendid ja teevad seda mida Kreml käsib, kellesse Venemaa on palju panustanud ja me näeme selgelt, et need inimesed ajavad Riigikogus ja valitsuses Vene agendat» vastab tõele?
Jüri Luik: välisluureameti peadirektor rääkis nii 20. juulil 2018 Aspeni julgeolekufoorumil kui ka 24. juulil Eesti Päevalehes ilmunud artiklis selgelt ja ühemõtteliselt Lääne-Euroopast, tegemata ühtegi viidet Riigikogule või Vabariigi Valitsusele.
2. Kes järgmistest Riigikogu liikmetest: Toomas Jürgenstein, Helmut Hallemaa, Mart Helme, Martin Helme, Siret Kotka, Igor Kravtšenko, Tarmo Kruusimäe, Jaak Madisson, Evi Paasmäe, Tanel Talve, Arno Sild, Märt Sults, Erki Savisaar ja Hardi Volmer on Vene mõjuagendid, kes teevad seda, mida Kreml käsib?
3. Kas Vabariigi Valitsuses on olnud Vene mõjuagendiks Martin Repinski?
Jüri Luik: punktid kaks ja kolm puudutavad nimesid, mis on arupärijate poolt välja käidud. Kas nimetatud Riigikogu saadikute seas on Vene mõjuagendid ja kas Vabariigi Valitsuses on olnud Vene mõjuagent? Vastus on, et kaitseministrina puudub minul selline informatsioon, ma ei oska seda kommenteerida. Aga ma võin lisaks öelda, et mul pole ka mingit põhjust seda arvata.
4. Mida olete kaitseministrina teinud Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus olevate Vene mõjuagentide tegevuse lõpetamiseks?
Jüri Luik: jällegi, minul puudub informatsioon, et Vabariigi Valitsuses või Riigikogus tegutseksid Vene mõjuagendid, sellest tulenevalt ei pea ma ka midagi tegema.
5. Kui teile alluva välisluureameti peadirektori väited ei vasta tõele, siis kas olete kaalunud võimalust luurejuht kõrgete riigiametnike alusetu laimamise eest ametist vabastada?
Jüri Luik: nagu ma juba ütlesin, pole Mikk Marrani kõnes, esinemises ühtegi viidet Eesti Riigikogule või Vabariigi Valitsusele. Mikk Marran käsitles probleeme Lääne-Euroopas ja mul absoluutselt mingit põhjust mingisuguseid samme peadirektori osas ette võtta ei ole. Peadirektor teeb oma tööd väga hästi.
Lõpetuseks soovis minister toonitada, et eelpool mainitud teemad käsitletakse konverentsidel alati enam-vähem sarnases vormis – üldiselt, sest luure kunagi ei nimeta riike ega inimesi. Seepärast jäi ministrile arusaamatuks taoline parlamendisaadikute arupärimine. «Nagu ma ütlesin, neid artikleid, mis räägivad Vene mõjutustegevusest, on kümneid, kui mitte sadu. See on reaalsus, Mikk Marran kui luureameti peadirektor peabki seda teemat käsitlema, aga defineerida seda, ma ei tea mis põhjustel, mingisuguste Eesti Riigikogu või valitsust käsitleva teemana, on minu jaoks sügavalt-sügavalt arusaamatu, aga loomulikult arupärijate täielik õigus,» sõnas minister.