/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
Piirid sisuturunduse ja ajakirjanduse vahel on kohati hägustunud ning auditoorium ei saa sageli enam aru, milline on toimetuse algatusel sündinud lugu ja millise sisu eest on makstud või teeneid pakutud, rääkisid esmaspäeval raadio Kuku saates «Olukorrast ajakirjanduses» saatejuhid Väino Koorberg ja Janek Luts.
«Kui te vaatate tänaseid vestlussaateid või intervjuusaateid, siis üldjuhul näete seal inimesi, kellel on põhjust tulla stuudiosse sellepärast, et tal ilmub raamat, teatrietendus, kontsert või mõni muu pehmeid väärtusi kandev asi,» rääkis õiguskantsleri meedianõunik Luts. Tema sõnul võib üsna lihtsalt sisuturunduse ja ajakirjanduse vahel vahet teha rahalise mõõtme kaudu, kuna asjalik sisu on tavaliselt tasuline.
Ajakirjanik Väino Koorbergi sõnul kasutavad sisuturunduslikud tekstid kõiki ajakirjanduslikke võtteid, mille kaudu üritatakse müüa toodet, ideed või mõtteviisi. «Selget piiri sisuturunduse ja ajakirjanduse vahele on raske tõmmata, ehk vaid siis, kui markeerida, et üks tekst on sündinud toimetuse pühast tahtest ning teine tekst on sündinud seetõttu, et keegi on maksnud raha või pakkunud teeneid,» rääkis Koorberg. «Käekella ma toimetuse juhtkirjaga segamini ei aja. Aga aeg-ajalt ilmuvad ajalehtedes haigekassa küljed, töötukassa küljed, metsaliidu küljed ja Hiina saatkonna erileheküljed ning nende puhul tekib mul küsimus, kas sellega peaks leppima,» lisas ta.
«Olukorrast ajakirjanduses» on raadio Kuku igaesmaspäevane meediakriitika saade.