Hipodroomi 4 maaüksuse detailplaneeringut on arutatud aastaid, selgitusi on jagatud kohtumistel, suuliselt, kirjalikult, ajalehes, raadios, sotsiaalmeedias. Protsess sai alguse 2004. aastal, kui Tartu volikogu algatas Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a detailplaneeringu, ning neliteist aastat hiljem jõudis see avalikule väljapanekule.
Augustis lõppenud avalikul väljapanekul laekus linnale 30 päringut, arvamust, vastuväidet ning rohkem kui 2250 allkirjaga petitsioon. Hea meel on, et tartlased linna kujundamisel aktiivselt kaasa räägivad.
Nende ettepanekutega töö alles käib ja avalik arutelu on tulemas, ent olen kindel, et lisateave aitab osalisi kokkuleppele lähemale. Püüan selgitada linna kaalutlusi planeeringulahenduse kujundamisel.
Vana-Ihastesse sõitjaid tervitab vasakul ilus suur männimets. See on eravaldus, mille piiril on ka vastavad sildid. Omanikud on nii andnud mõista, et nad soovivad piirata võõraste viibimist maatükil. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse järgi ei tohi Hipodroomi 4 metsas liikuda, kui selleks pole saadud maatüki omanikelt luba. Ammugi veel ehitada mänguonne, korjata maasikaid või sõita ATVga.
Planeeringu peaeesmärk on säilitada ja anda avalikku kasutusse tartlastele armas männik – moodustada puhkeala. See juhtub, kui mets kuulub linnale. Piirangud kaitsealuste taimede pärast muidugi jäävad.
Linna suurt arengueesmärki teenib ühepereelamute juurdeehitamine piirkonda. Tartu soovib hoida tartlased maksumaksjatena Tartus, mitte pendelrändajatena linnaümbruse põldude uuselamurajoonides.
Nende eesmärkide nimel ei saa linn võtta eraomanikelt lihtsalt maad ära, arvestada tuleb omanike õiguspärase ootusega, et lähtutakse üldplaneeringus sätestatust. Selle planeeringu puhul on kõneks 28 üksikelamu ehitusõigus. Maakasutuse jaotuse on avalikkus heaks kiitnud 2005. aastal linna üldplaneeringuga. Omanikud on muutunud, ent ka uutel omanikel on õigustatud ootus, et saab ehitada.
Planeering ei anna omanikele üksnes õigusi, vaid paneb ka kohustused. Kohustuse paremaks mõistmiseks oleme kandnud planeeringujoonise maa-ameti aerofotole. Maaüksused, mis on tähistatud numbritega 1, 2, 12, 13, 26 ja 34, tuleb omanikel tasuta üle anda Tartule, kokku 6,83 hektarit. Enne esimesele hoonele ehitusloa saamist peavad omanikud ehitama maaüksusele number 1 mänguväljaku, maaüksusele number 2 valgustatud sõidutee ühes kõnniteega.
Hipodroomi 4 kinnistu kõrghaljastuse, peamiselt männipuude säilitamise kohustust illustreerivad rohelised alad, neil tuleb puud säilitada.
Ootan pikisilmi volikogu vastuvõetud planeeringu kehtestamist selleks, et eraomanikele kuuluv mets saaks avalikuks Tartu linnale kuuluvaks metsaks. Ootan võimalust minna oma lapsega ühtegi seadust rikkumata Hipodroomi männimetsa alla, veeta seal aega seeni uurides või marju korjates, niisama jalutades.
