Tõendiga treeneriks. Pilguheit kutsetunnistuste süsteemi telgitagustesse

Madis Iganõmm
, spordiametnik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Treenereid on Eestisse aina juurde tekkinud. Aga medalil on ka teine kõlg. FOTO: Margus Ansu
Treenereid on Eestisse aina juurde tekkinud. Aga medalil on ka teine kõlg. FOTO: Margus Ansu Foto: Margus Ansu

Sporditöötajate kutsete süsteemi ellukutsumisega loodi reeglistik, millega kõik treenerid ja nende tööandjad peavad arvestama. Selle ühe osana on Eesti Olümpiakomitee (EOK) kodulehel alade kaupa treenerite nimeline register koos nendele omistatud vastava kutse tasemega.

See avalik register on oluline – kes kuulub sellesse nimekirja, on treener, kes ei kuulu, aga pole. Tähtis on seegi, et ainult EOK-l on õigus neid kutseid anda. Ühelgi spordieriala liidul eraldi ega ammugi üksikul klubil pole õigust kedagi tegevtreenerina esitleda. Seega: treener on ainult see, kellel on treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.

Kui kirjeldatud süsteemi üle kümmekonna aasta tagasi juurutati, valiti eeskujuks mitmes Euroopa riigis kehtinud kord, kus enamjaolt lastega töötavatelt treeneritelt ei nõutud vastavat spordipedagoogilist kõrgemat haridust. Piisas koolitustel osalemisest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles