Tõniste: Danske rahapesuasjas vahetavad infot ka ministrid (2)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toomas Tõniste, Jüri Ratas
Toomas Tõniste, Jüri Ratas Foto: Tairo Lutter / Postimees

Rahandusminister Toomas Tõniste kinnitas, et Danske panga väidetava rahapesuasjaga seoses teevad lisaks uurimisasutustele koostööd ka Taani ja Eesti ministrid.

Kolmapäeval avaldatud Danske panga sisejuurdluse raport kinnitab Eesti finantsinspektsiooni seniste sammude õigust ning inspektsiooni aastatel 2007–2015 läbi viidud kontrollide tulemusi, samuti tunnistab see Danskes eksisteerinud probleemide ulatust, ütles Tõniste neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Rahandusminister kinnitas, et finantsinspektsioon jätkab tööd selle kallal, et siinne turg oleks läbipaistev. Samuti on Tõniste sõnul rahapesu vastaste meetmete tugevdamine pidevalt fookuses.

Danske Eesti filiaali kaudu käinud väidetava rahapesu ja kahtlaste tehingute uurimisel teevad koostööd uurimisasutused, ent Tõniste kinnitas, et infot vahetavad ka ministrid. «Toimub tihe koostöö nii justiitsministrite tasemel kui olen ka mina oma kolleegidega kontaktis,» rääkis Tõniste.

Vastuseks ajakirjanike küsimustele, kas finantsinspektsioon oleks saanud väidetava rahapesu tõkestamiseks teha veelgi rohkem, ütles Tõniste, et praegu on avalikkusele tulnud tunduvalt rohkem infot kui oli tol ajal. «Tänaseks on ka paljud seadused, just rahapesu puudutavad seadused karmistunud, ka Euroopas laiemalt. Nii et olukord on teine, kui oli siis,» ütles ta ja märkis ka, et toona oli äsja lõppenud finantskriis ning paljude pankade suhtes üleval ka küsimus, kui jätkusuutlikud need on.

«Olid tol ajal ka jutud, et osad investorid või Venemaal halba valgusesse jäänud inimesed soovivad oma rahasid Venemaalt päästa. Nii et tollal oli natuke teistsugune arusaam üldiselt,» lisas Tõniste. Samas rõhutas ta, et finantsinspektsioon tegi enda tööd siiski hästi, tehes juba 2007. aastal ettekirjutuse.

Rahandusminister tõi avalikkuse suhtumise näiteks ka tänavuse otsuse sulgeda päevapealt väidetavalt rahapesuga seotud olnud Versobank. «Ma usun, et kõigil on meeles Versobank, kus tol ajal jälle käis palju ka teistsugust arvamust läbi, et kas Eesti finantsinspektsioon ei ole liiga karm, et Eestis ei olegi võimalik ettevõtlusega tegeleda. Eks see käib nagu tuul, kust poolt tuul puhub, sealt käib ka meelsus ja kriitika,» rääkis Tõniste.

Tõniste lisas, et järgmisel neljapäeval on valitsuse kabinetinõupidamisel taas teemaks Danske juhtumi vahearuanne, kus eri ametid käivad ning räägivad, mis vahepeal juhtunud on ja tutvustavad enda edusamme.

Danske tellitud välisaudit näitas, et panga Eesti üksuse 10 000 mitteresidendist kliendist olid enamik kahtlased ning tõenäoliselt on suur osa panga tehingute voostki probleemne, kahtlaste tegevustega seoses on Danske Eesti politseile üles andnud kaheksa endist töötajat ning ametivõimudele on teatatud kokku 42 kahtlase tegevusega seotud ekstöötajast.

«Pank ei ole selgelt suutnud selles küsimuses enda vastutust täita. See valmistab pettumust ja on lubamatu ning palume vabandust kõikidelt huvipooltelt – sealhulgas meie klientidelt, investoritelt, töötajatelt ning ühiskonnalt laiemalt,» ütles Danske nõukogu esimees Ole Andersen ning tõdes, et usalduse taastamiseks tuleb teha tööd.

Sõltumatult õigusbüroolt Bruun & Hjejle tellitud audit näitas, et kokku kuulusid Danske Banki Eesti haru mitteresidentide portfelli enam kui 10 000 klienti. Igaks juhuks käsitles uurimine aga kokku 15 000 klienti, võttes vaatluse alla veel 5000 isikut, kellel on teatavaid mitteresidendi omadusi, teatas pank.

Kokku vaadati läbi 12 000 dokumenti ning enam kui 8 miljonit e-maili, kunagiste ja praeguste töötajate ning juhtidega tehti rohkem kui 70 intervjuud, muuhulgas usutleti ka juhatust ning nõukogu liikmeid. Uurimise kallal on täiskohaga töötanud ligikaudu 70 inimest.

Uurimisest selgub, et Danske Banki Eesti haru kahtlasteks tehinguteks kasutamine sai võimalikuks seetõttu, et panga valitsemis- ja kontrollisüsteemides oli rida tõsiseid puudujääke. Veelgi enam – ametivõimudele anti reegleid rikkudes teada vaid osast kahtlastest klientidest ning tehingutest. «Üldiselt oli Eesti harus rahapesu risk ebapiisavalt fookuses ning filiaali juhatus oli rohkem huvitatud protseduuride täitmisest kui tegeliku riski tuvastamisest,» märkis pank.

Eesti üksuse järelevalvefunktsioonid polnud ka Eesti juhatusest piisavalt eraldatud. Samuti tegutses Eesti haru ülejäänud grupist liialt eraldi, oma kultuuri ja süsteemidega, ilma et grupp oleks piisavalt üksuse tegevust kontrollinud ning hallanud.

Danske Banki Eesti filiaali juhtis aastatel 2008–2015 Aivar Rehe. Aastatel 2006-2007 juhtis Rehe selle eelkäijat, Sampo panka.

Nii uurijatel kui ka Danskel on tekkinud ka kahtlus, et Eesti üksuses võis olla töötajaid, kes kliente abistasid või nendega koostööd tegid. Raportist selgub, et teataval määral on kahtlase tegevusega seotud 42 töötajat ning seotud isikut. Danske Bank on Eesti politseile üles andnud kahesa endist panga töötajat. Uurijad tõdevad siiski, et veel ei saa kindlalt järeldada, kui suurel määral kriminaalset kokkumängu tegelikult toimus.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles