Andres Anvelt: Danske skandaal ei ole mingi poliitiline palagan (2)

Andres Anvelt
, siseminister (SDE)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Andres Anvelt.
Siseminister Andres Anvelt. Foto: Erik Prozes / Postimees

Meie 100-aastaseks saanud riigil ei ole praegu vaja mingit palagani, vaid selgeid ja mõjusaid tegusid, kuidas vältida selliseid olukordi tulevikus, kirjutab siseminister Andres Anvelt (SDE). 

Danske Eesti filiaali kaudu käinud kahtlaste tehingute mahtu hinnatakse 200 miljardi euro kanti, kuid kui suure osa sellest moodustas rahapesu, selgitab uurimine. Sellistes summades rahapesuskeemid on väga haruldased ning on julgeolekuoht nii Eestile kui ka paljudele teistele riikidele. Eesti Vabariik võib sellest juhtumist saada pöördumatu mainekahju, kui me ise sellele poliitkätšis kaasa aitame. Seda ei saa kuidagi pidada riigimehelikuks tegevuseks.

Eesti poliitmaastikul on enne valimisi käivitunud tavapärane näpuga näitamise ajajärk. Säutsude ja sotsiaalmeedia postitustega üritatakse poliitikute seas leida kasvõi näilisi süüdlasi, lihtsalt selleks, et nautida 15-minutilist tähelepanu või rahuldada enda edevusvajadused. Danske Bank’i kommunikatsioonijuhid saavutasid selle, mida nad tahtsid. Tegeliku probleemi sisu ega tagamaadega ei tegeleta ning kuskil Eestis määritakse süüd iseenda kaela. Seda vaatamata sellele, et Eesti Finantsinspektsioon viitas võimalikele probleemidele korduvalt ning need jäid nii Taani võimudel kui ka Danske peakontoris vajaliku tähelepanuta.

Meie 100-aastaseks saanud riigil ei ole praegu vaja mingit palagani, vaid selgeid ja mõjusaid tegusid, kuidas vältida selliseid olukordi tulevikus. Usun, et juba toimunu kohta kuuleme nii Eesti kui ka Taani võimudelt nii mõndagi, aga riigimehelikult peab vaatama ka tulevikku.

Eesti finantssüsteem ei tohi võimaldada isegi kahtlusi rahapesus, sest Eesti suuruse riigi puhul ei ole süüdlane pank, vaid terve riik. Löögi alla satub meie e-riigi usaldusväärsus, Eesti investeerimiskliima ning majanduskasv. Üheks oluliseks rohuks Danske kaasuste vältimiseks tulevikus peab saama ümberpööratud tõendamiskohustus kahtlaste tehingute puhul. See aitab tagada, et Eestit läbivad maksed on seaduslikku päritolu. Sisuliselt tähendab see, et põhjendatud rahapesukahtluse puhul on meil võimalik vara konfiskeerida ehk muuta kasutuskõlbmatuks seniks, kuni raha liigutaja tõestab, et raha on pärit seaduslikust allikast ja tehingud on reaalsed.

Eesti finantssüsteem ei tohi võimaldada isegi kahtlusi rahapesus, sest Eesti suuruse riigi puhul ei ole süüdlane pank, vaid terve riik.

Oluline on, et sellel meetmel on väga konkreetne ennetav mõju, mis paneks rahapesu viljelejaid Eesti finantsüssteemi vältima. See omakorda takistaks Eesti finantsmaastikule nii kahtlase raha sissetungi kui ka transiidi. Ümberpööratud tõendamiskoormisel igapäevapangandusele otsest mõju ei ole ning tavapärased tehingud, ülekanded, ostud-müügid toimiksid nagu seni. Kui aga keegi soovib läbi Eesti finantssüsteemi liigutada 10 miljonit eurot näiteks Brasiiliast asfaldi ostmiseks, peab ta tõestama, et see asfalt on seal päriselt olemas ja ostja poole liikumas. Juhul, kui tehingupool raha päritolu ja liikumise eesmärki teatud aja jooksul tõestada ei suuda, liigub viimane riigi tuludesse. Selliste riskide võtmine läheks professionaalsetele rahapesijatele liiga kalliks ja Eesti finantssüsteemi sellega välditaks.

Siseministeerium on sellised ettepanekud teistele osapooltele juba teinud, kuid elavat diskussiooni pole nii ametkondlike kui ka poliitiliste osapoolte vahel veel tekkinud. Loodan, et Eesti finantssüsteemi raputanud 200 miljardi skandaal tõstis Eesti riigi renomee küsimuse olulisemaks kui mõningate hämarate finantshuvide eest seisjate vastumeelsuse muudatuste suhtes.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles